Vietnam edasij6udnutele

Lao Airline oma 135 $ lennu ja armsa v:aikese lennukiga oli t:aitsa tore ja k6ik sildid nende raamatukestes, piletitel, toidukarbil kinnitasid- meiega lennata on t:aiesti ohutu! Sellegipoolest oli lennujaamas natuke n:arvilsi inimesi ringi sagimas, aga kes kordki K:ardla lennuv:aljalt 6hku t6usnud on, see peaks aru saama, et ei midagi erilist...

Kuna ilmateade lubas vihmast ilma Sapa kandis ja udust, vihmast ilma ka Halong Bay kandis, siis tuli ikkagi otsus vastu v6tta kahe mitte eriti hea variandi vahel. Olime juba kuulnud palju kurikuulsatest Vietnami taksojuhtidest, seep:arast asusime erilise innuga lennujaamas tingima.

Kuna "p:a:astsime" ka yhe Kanada tydruku kellele just hakati 90$ Sapa reisi lennujaamas p:ahe m:a:arima, siis jagasime selle Susaniga Hanoi taksot (15$ ehk 250 000 dongi edaspidi lihtsalt d.) kuni rongijaamani. Plaan oli s6ita k6igepealt kohe raudteejaama, et KUI ON :o:orongi pileteid, siis kohe Hanoist minema, kui ei, siis yks :o:o pealinnas. Öörong aga hoiaks k6vasti aega kokku.
Lennujaam, ilmselt mitte rahvusvaheliste lendude oma (?), asus 35 km linna keskusest. Taksojuhiga sattusime kohe edasij6udnute levelile, hullumeelne Hanoi liiklus, autod 4-5 reas, seal k6rval veel mootorrattad mitmes reas, tuututamine jne. Autojuht oli meil ka selline n:arviline mees, yhes ummikukohas hyppas uksest v:alja ja tahtis eesolevale autojuhile tou kirja panna.

Kuigi meil oli hind 15$ lennujaamast rongijaama kokku lepitud, tiksus taksojuhil siiski ka taksomeeter, mis sydalinna j6udes l:ahenes t6esti 250 tuhandele dongile. Aga siis- yllatus, yllatus- takso peatus mingi booking office ees ja mitu meest asus ymber meie auto tiirlema ja kisama "Sapa, Sapa, train, train, yes, yes". Saime kohe aru, et meid oli yhte reisbyroosse veetud, kust meile lollikestele saab siis mingi tripi maha myya. "Today no train, book here, book here, go Sapa". Istusime nagu mukid autos ja ei liigutanudki. Taksojuht t:ahtsa n:aoga v:aljas, justkui oleks meid otse rongijaama s6idutanud. "Train station, train station!" vastasime ise meestele kooris ja paari minuti p:arast istus tyyp tagasi autorooli ja asusime rongijaama poole teele. Selles "toredas reisibyroos" n:agime n6utute n:agudega veel teisigi tuttavaid inimesi meie Lao lennukist. Nii et sinivalged taksod on k6ik 6petatud enne rongijaama j6udmist yhest kindast reisibyroost l:abi s6itma. Welcome to Vietnam!

No kohal rongijaamas ja anname siis kolme peale 187 000 d mis on 3/4 kokku lepitud summast. Susan paneb 1/4 juurde. Aga taksojuht ei ole n6us 300 000-ga vaid tahab veel juurde. Meie lootsime hoopis 50 yhikut tagasi saada. No siis algas vaidlus kokkulepitud summa ja dollari kursi yle. Vaidluse tuhinas astusime autost v:alja et haarata kotid, kiire oli ju ka- v6ibolla rong kohe l:aheb. Vaidlus l6ppes nii, et taksojuht sai oma 250 tuhat d ja meie jalutasime minema. Ise ka imestasime p:arast,et kuidas ikka nii uhkelt kohe.

Teekond Põhja Vietnami

Rongijaamas trygisime elu eest kohalikega v6idu. Nad sunnikud ei seisa ju mingis arusaadavas j:arjekorras pileti luugi ees, vaid lihtsalt trygivas ebakorrap:arases pusas. Pressisime end pusasse ja saime 25 minuti p:arast v:aljuvale rongile 3 hard sleeperi (k6va magamisase) kohta. Paremad voodid (?) neljastes kupeedes olid otsas. Hinnad 234 000 ja 207 000 dongi vastavalt teise v6i kolmanda korruse nari. Millegip:arast v6ttis piletimyygit:adi 700 0000, vist unustas 25 tagasi anda. Tormasime 6ue, et kiiresti-kiiresti rong leida. LP kirjutab ka, et mitte k6ik p6hja suunduvad rongid ei l:ahe peajaamast, m6ni l:aheb kahe ploki kauguselt, mingist teisest jaamast. Aga m6ne minutiga sinna j6uda...? 6nneks siiski l:aks meie rong peajaamast, aga segases ja pimedas rongijaamas, inglise keelt mitte r:a:akivate inimeste keskel - no peale me l6puks saime. Ja polnudki see hard sleeper nii hull midagi- umbes samasugused kunstnagast ja porolonist pingid kui P:arnu- Tallinn rongis, ainult, et kuuesed kupeed ja mina sattusin lae alla magama. Pinkidel ka linad, aga see oli kyll kogu :o:o keerdus k6hu all. Tekki ja patja ei kasutanud- palav ja padi endal Luang Prabangi paadis6idust alates kaasas. Ei maganud ka.

Lao Cais siis hommikul kell 5 kohal. Edasi l:aks samas tempos nagi Hanoi lennujaamas alanud - tuk-tuki ja minibussi pakkujad kohal, k6ik kisavad "Sapa, Sapa". Hind paistis olevat 30 000 d 1,5h sõidu eest yks inimene. Me polnud veel kindlalt otsustanud kas Sapa v6i Bac Ha kasuks (viimane LP andmetel vaiksem koht, mitte nii turistilinn ja tuntud oma kuulsa pyhap:aevase turu poolest) me siis spontaanselt otsustasime sinna minna.

Viimaks tekkis meile yks "abiline" kes meid lahkesti bussijaama lubas viia, p:arast seda kui bussipakkujate leerist olime otsustavalt l:abi murdnud. "Abiline" juhatas meid kottpimedasse k6rvalt:anavasse, kus v:aitis bussijaama olevat. Vantsisime siis kuulekalt kannul ja vaata imet- oligi jaam. Ja busski kohe ees! Ja hakkab s6itma  ka kenasti 5.15. T:anasime "abilist" k:attpidi, sest ta aitamise eest raha ei tahtnud. S6brake aga aitas bussijuhil meile hinda "t6lkida". Hind oli 100 000d nina peale (~58 EEKi). Huvitav, Sapasse 30 000 ja 1,5 h ja Bac Ha'sse mis 2 h kaugusel siis 100? Meie kotid vinnati peale ja "abiline" bussiuksel v"aitis, et raha tuleb nyyd kohe bussijuhile anda. Millegip:arast hakkas vaikselt tekkima kahtlus, et :akki pole tegu 6ige bussiga ega 6ige hinnaga. Korralikult magamata, kell 5 hommikul ei ole v:aga v6itlusvalmis ju ka. Buss juba s6idab ja meie "abiline "ripub ikka bussiuksel ja k:asib juhile kohe raha anda. S6ber abiline on tal ilmselt bussiassistent kes saab ka teada turistidele :oeldud hinna. Kuid juht, assistent nr 1 nimetagem teda oksekoti spetsialistiks (k6ik kohalikud haarasid kohe kilekotid!) ja assistent nr 2 ehk rahakogumise spetsialist meilt raha ei kysinud. Buss j6udis yhele t:anavanurgale ja j:ai sel seisma. Seal tekkis kyll tunne, et astume siiski bussist v;alja ja m6tleme ikka enne kas l:aheme ikka Bac Ha 'sse.

Ebakindlusest sai otsus. Saime siis bussist kottidega v:alja ja kysisime yhelt teiselt onult (nr 1 assistent) mis pilet maksab. Onu ytles, et 50 000. No teine asi! Kobisime j:alle kottidega bussi. S6it Bac Ha poole l:aks lahti. Bussi tuli palju toredaid rahvariides t:adisid, ei julgenud nendest pilti teha, aga salaja iPodiga filmisin kyll. Kui avaneb v6imalus panen yles siia. Bussis toimus ka :age s6nas6da- 2 mammit kes poolel teel peale tulid, keeldusid yle 20000d maksmast ja bussis l:aks :agedaks vaidluseks. Oksekoti spetsialist, kes ilmselt oli natuke boss ka, muutus kurjaks ja mingil hetkel peatati buss ja hakati t:adide kotte keset suvalist m:agismaad v:alja loopima. Selle peale t;adid n6ustusid hinnaga (silma j:argi hinnates 40 tuhat) ja kotid loobiti bussi tagasi. S6it j:atkus.

Kohalikega bussis.
Kell on 6 hommikul ja närv hakkab seest kaduma

Buss on peatunud ja tädide pakke-kotte tõstetakse tagasi bussi pärast agedat vaidlust.

Bak Ha`s (4700 elanikuga m:agikyla) kohal umbes 8 paiku, asusime hotelle l:abi kammima. Leppisime l6puks 10$ hotelliga, mis polnud mingi ilus, aga oli odav ja ajas asja :ara. Juba olime otsustanud, et yle yhe :o:o siin ei ole. Kotid tuppa, ruttu soojad asjad v:alja ja asusime linna vaatama. Muud ju teha polnudki. 6hk oli nii kylm, et suust tuli sooja aru kui hingasid. Minu hinnangul nii 6 kraadi kandis ehk temperatuur. Ostsin t:adidelt yhe villase r:atiku , pyydsime kohalikke pildistada, eriti ei julgenud ka- ysna lihtne kylarahvas ja v:aidetavalt panevad pahaks pildistamist.

Neljapäeva hommikune jalutuskäik talvisel Bak Ha linnakeses

Aga ise n:agime v:alja nagu kolm ahvi- riided yksteise otsas ja magamiskott seljas. Hotellis tagasi 10:30, midagi pole teha kui voodis end soojendada. Tiiul hakkab kylm ja kraadiklaas n:aitab v:aikest palavikku. Vannitoast leiame suure pesukausi- paneme selle kuuma vett t:ais ja teeme kõigile sooja jalavanni. Igaks juhuks ka popsud Bittneri palsamit. Viimane sai kyll rohkem k6huh:adade tarvis kaasa v6etud, aga kuna siiani t:aitsa puutumata, siis avame selle pidulikult ja lonksame kylmetuse vastu.

Kuuleme kuskilt, et kell 12 l:aheb buss tagasi Lao Caisse. Et sealt siis saaks edasi Sapasse. On kyll kylm, aga Sapas on ehk midagi teha, kuhugi minna ja midagi enamat vaadata.

Otsustame kiirelt :aramineku kasuks, maksame hotellit:adile 100 000d "valuraha" mitte-ööbimise eest ja lahkume. Tagasi Lao Cai's kuuleme, et Sapas on sama kylm, kui mitte hullem. (Hiljem lisatud (22.11): Hanois loen kohalikust inglise keelsest ajalehest , et talv tuli p6hja piirkonda 2 n:adalat varem ja erakorraline kylm ning temperatuurilangus kuni 2,8 kraadini Sapa kandis on rikkunud ka p6llumeeste saagi) V6tame :o:orongi piletid tagasi Hanoisse.

Teele nyyd pussakad, teele! Istume praegu rongijaamas ja teeme aega parajaks.

24 tunni jooksul oleme palju j6udnud!