Ajalooliselt on Laos m6jutanud nii Vietnami kui Khmeri kultuurist, kuid tugevamad sidemed on siiski Tai kultuuriga. Valitsus on k6vasti vaeva n:ainud, et k6ik end end uhkelt Lao people -ks nimetaksid ja seda hoolimata sellest, et 30% sellest rahvastikust, kes elab maal v6i m:agedes ei r:a:agi lao keelt ega ole buddistid. Valitsuse poolt garanteeritud haridus on hoolitsenud ka selle eest, et info v:alismaailmast oleks v6imalikult limiteeritud, kuid t:anu Tai televisioonile on maailm laodele viimastel aastatel siiski avatud. Seni pole m:arganud, et ka ykski veebisait oleks suletud v6i k:attesaamatu olnud (erinevalt Sigridi hiina kogemusest). Ja inimesed saavad ka v:aga h:asti aru mis mujal maailmas toimub.
K6ik Laost kirjeldavad veebisaidid kinnitavad, et laod on yhed ausamad inimesed maailmas ja erilised :arimehed nad ka ei ole. V6rreldes Tai naeratusi t:ais ( ja isegi kui see on teeseldud) teeninduskultuuriga k:aib Laode yksk6ikne ja kylm teeninduskultuur ja vahest soovimatus tingida v6i kaubelda m6nikord p:aris n:arvidele. Kasv6i eile 6htul kui Luang Prabangi tagasi j6udsime ja oma kodusesse :o:omajja la:ksime, siis meie naeratusevaba kylalistemaja pidaja pakkus meile 1-st tuba v6imalusega 2 inimesel p6randal magada 70 tuhande eest (3-ne tuba suurte vooditega n:adal tagasi 100 tuhat) meie kahtleva hoiaku peale ei tekkinud t:adil mingit soovi raha teenida v6i hinda alla lasta. Teadsime juba, et 6iglane hind selle toa eest oleks 40-50 tuhat. J:argmine onu pakkus tuba suure voodiga 80 tuhande eest, aga kui ytlesime, et v6tame selle 3 peale, siis t6usis hind 100ni. Ja ei mingit kauplemist, kui oma kottidega minema jalutad. Ta istub parem oma tyhjade tubadega majas kui teenib 80 tuhat yhe :o:oga!
Samasugust m6nusalt yksk6ikset teeninduskultuuri jagus ka Vang Viengis. Meie bangalokyla restoraniteenindja (noor plika) on kuulub kindlalt k6ige enam mossis n:aoga teenindajate tippkymnesse keda ma n:ainud olen. Kogu aeg oli temast nii kahju- ta lihtsalt oli sellise n:aoga- nagu teeks kogu maailm talle liiga ja ta teeb seda t:o:od t6esti ainult sellep:arast, et keegi vitsaga sunnib.
Laose ligi 5,5 miljonine elanikkond jaguneb khumudeks, akhadeks hmongiteks, punasteks ja mustadeks taideks. Need omakorda jagunevad ajaloo, keele, uskumuste (valdavalt buddism, animism) ja traditsioonide j:argi veel ligi sajasse etnilisse gruppi. Meie arvatavasti kohtasime oma p6hja- laose dzunglimatkal kylades peamiselt khumusid. Giid Max ytles, et enamus neist r:a:agib kolme keelt- laose, inglise ja tai keelt (peamiselt t:anu tai televisoonile) + siis h6imu dialektid. Max ise oli 18, abielus ja 2 kuuse poja uhke isa. Oma naisega tutvus ta 2 kuud enne abilellumist. Naise vanust ma ei kysinud, kuid Laoses on tavaks abielluda 14-18 aastaselt. Pulmad on igal juhul uhked. Ka k6ige vaesemad pered peavad "n:ao hoidmiseks" pidama suured ja uhked pulmad - 100 inimest ja 2-3 p:aeva on yldjuhul miinimum. Ja seda ka siis, kui selleks tuleb aastaid enne ja peale pulmi kogu suguv6sal raha koguda- raha tuulde loopimine on n:ao hoidmiseks hea. Pulmapidu toimub tihti t:anaval (pilt hiljem) kus tants ja trall ka:ib k6igi pealtvaatajate r6muks. Suurem suguselts (teised ja kolmandad n6od) koguneb ka headel ja halbadel aegadel.
:Arkavad laod vara, mis on ilmselt siinkandi rahvale paratamatus, sest kuni kella 10-ni on jahedam ja p:aike pilvede vahel. Nii j6uab suurema osa t:oost hommikul tehtud. Riisip6ldude vahel on varjualused, kus l6unasel kuumal ajal puhaktakse ja syyakse. Hommikus:o:ogiks on tavaliselt hiinap:arane riisi- v6i nuudlisupp k6igis oma erinevates variatsioonides.
Yldiselt n:aeb laose stiilis t:o:otegemine v:alja nii, et k6ik mis vaja teha tehakse kuidagi :ara, aga pigem v:ahem kui rohkem. Riided, mis poes ripuvad v6i k:asit:o:o :o:oturul on kiirelt kokku6mmeldud ja v6ib rebeneda m6ne p:aevaga. Ehitus on ligadi-logadi, juhtmed ripuvad vannitoas ohtlikult kraani l:ahedal jne. T:aiesti tavaline on, et restoranis m:argatakse sulle kyll menyy tuua, kuid lauan6sid ei koristata terve 6htu jooksul keegi kordagi ja k5rvallaua all n:aed paistmas eelmisest 6htust peolistes tyhjaks joodud 6llepudeleid.
J:algisin Vang Viengis bangalokoristaja t:o:od p:arast naabrite lahkumist, kuna mul oli selleks ajaks tekkinud tunne, et puhtad voodilinad kylalistemajades ei ole siiski tavap:arane asi. Koristaja vehkis kyll usinasti tolmuhjarjakesega toas. Erilise entusiasmiga tegeles ta akenteluukide ja -v6rega. Yhel bangalol pesti koguni aknaid. V6ibolla on neil mingi akna fetish, sest see v6ttis enamus aega koristamisest ja sellega tegelesid ka teistes kohades t:adid erilise hoolega. Tekid padjad t6steti 10 minutiks 6ue tuulduma, sopsutati veidi ja p:arast tuppa tagasi. Padjapyyre vist vahetati, kuid linu- tekke igas kohas kyll ei vahetata. Au muidugi :okoloogilisele m6tlemisele, kuid ega ise v:aga v66raste linade vahele minna ei taha. Ka siis mitte, kui koristajat:adi on oma uhke tolmuharjaga (ise n:agin) v66rad kubemekarvad linadelt pyhkinud. 2 p:aevase vaatluse tulemusena Vang Viengi Otherside Bungalo kylas tuvastasin, et osadel majadel vahetatakse kindlasti linasid, seal kus on eelmised turistid mitu p:aeva olnud (meie teisel majal olid kindasti puhas voodipesu), see eest neis kus turistid vaid yhe :o:o viibivad- neis majades tagantj:rele m6eldes sattusime kindasti nii m6nigi kord v66raste linade vahele.
V:aidetavalt on mehed kyll Laoses ametlikult k6rgemal positsionil, kuid k6ik teavad tegelikult kelle jalas majas pyksid on. T:o:o tegijad on p6hiliselt naised, kes hoiavad ka majapidamise korras ja tihti n:agin, et ka rahakoti laenas mees naise k:aest kui midagi ostma l:aks. Sattusin lugema Luang Prabangi kohalikust ajalehest, et petangi m:angimine on muutunud ylimalt populaarseks vaba aja veetmise v6imaluseks. Paljud ettev6tted on oma t:o:okohtadele sisse seadnud petangi platsid ja seet6ttu on t:o:otajatel tavaks saanud t:o:op:ev sujuvalt juba 15.30 paiku l6petada. Seet6ttu on kohalik omavalitsus v6i mingi taoline organ vastu v6nud seaduse, et petangi m:angimine t:o:oajal on keelatud. Seda p6hjusel, et see p:arsib t:o:oviljakust ja purustab perekondi ehk r:o:ovib peredelt koosolemise aega, kuna m6ned mehed unustavad end peale t:o:op:aeva m:angima ja 6lut jooma ja naasevad alles hilis:o:oks perede juurde.
M6ningaid pilte laoses kohatud inimestest
r:andur Luang Prabangi ja Vangi Viengi (6h bussis6itu) vahelisel teel
Rahvariides t:adi
Lapsed teel kooli. Ruuduline vihmavari on ilmselt osa koolivormist.
Mehed naasevad riisip6llult
naine kylat:naval
Kylma jooki soovite?
Eile hakkas Vang Viengis vihma sadama ja t:anaseks oleme koti p6hjast v:lja otsinud v:ahesed soojad riided. Pika varrukaga kampsunid said ju k6rge kaarega kottidest esimesel n:adalal Tais v:alja visatud ju. 6nneks on kilekad ja vihmavihmakeep nyyd kasutust leidnud ja sandaalidese panin t:ana uhkelt muhumustriga sokid. Ilmateade lubab P6hja -Vietnamis umbes 19-20 kraadi ja yks Tiiu tuttav ,kes sealt naasis, k:askis Sapa jaoks lausa kohapealt jope osta. No seda jopeasja vaatame veel... Arvan, et mitu pluusi yksteise otsa, kilekas peale ja kahed sokid jalga- saab hakkama kyll.
Stardime nyyd lennujaama. 1,5 h p:arast L:aheb lennuk ja kell 17.30 oleme juba Hanois.
Lahkumine VangViengist teisip:eva hommikul kell 9
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar