Laup:eval, pyhap:eval k:aisime 2-p:aevasel kruiisil Halong Bays, 94 aastast maailmap:arandiks tunnistatud karsti lahes.
Kui 1996 aastal oli turistide arv seal umbes 265 tuhat inimest aastas, siis tänaseks on piirkonna külastajate arv kasvanud 2,5 milijonini aastas. Tjahh, must visit place järelikult, kuigi see, et Halong Bay kuulub kõikide riiki külastavate turismikruuiside lemmiksihtkohtade hulka muidugi hirmutas. Kuid teades, et lahes on asub ligi 5 kalurite kommuuni, kes elavad paatmajades ja teenivad omale elatist kalapüügi ning akvakulutuuride kasvatamisega tundus liiga huvitav, et sellest turismi hirmus loobuda.
Lonely Planeti j:argi k:aitudes otsustasime tuuri osta Hanoist, sest ise Halong Citysse seigeldes tyleb hind palju kallim, kuna seal shaakalfirmad yritavad lollid turistid t:aiesti tyhjaks teha.(LP:If Halong Bay is a heaven, then Halong City is a hell) K6iki erinevaid blogisid lugedes j:ai mulje, et varem v6i hiljem mingi trikk juhtub: varastatakse su raha kanuutamise ajal v6i pole paat see mis lubatud v6i kysitakse toidu eest topelt ja mis k6ik veel...
Uurisime hindu oma kylalistemaja plikadelt, kes pidid LP soovituse järgi olema eriti lahked perekondlikud tyybid. Ei saa :oelda, et s6bralikkuse tagant ei paistnud silmis v:aike rahaahnus, aga mis teha - kus mujal me seda tunnet siis pole tundnud?
Uurisime 2- ja 3-p:aevaste trippide hindu ja lugesime LP usaldusv:a:arsete tuurioperaatorite kohta. Ocean Touri kontori leidsime isegi reede varahommikul yles, aga see polnud veel avatud. Nende internetilehel oli hinnad 100$ ringis, seega j:ai meie jaoks see kompanii :ara. Tundus, et 30 $ inimese kohta kahe p:aeva ja yhe :o:o eest ja k6ik hinnas (s6it Halong Bayni-3h + sissep:a:asutasu + :o:obimine ja s:o:ogid 2-3 korda p:aevas) on ysna Ok.
Eelnevast
Tiiu j:ai paraku rongis kylmast Bak Ha'st saabudes haigeks (rongis juba 38,6 palavik) ja v:arises kui hommikul kell 4.30 Hanoisse j6udsime. Muidugi tuli meil p6geneda rongijaama taksomaffia eest (valge-rohelise v:arvilised). Kohe rongijaamas astus meie juure yks h:asti lahke n:aoga vana mees ja hakkas pakkuma oma suurep:arast hotelli, hind ainult 12$ (varsti langes 10 peale) r6du ja suur tuba jne. Teadsime juba, et sellise jutu peale s6idutatakse sind ei tea kuhu ja miski ei pruugi olla nii nagu kokku lepitud. Pyydsime onust p:a:aseda.
Vietnami suurlinnades on h:asti tuntud kaupade v6ltsimine sh ka tuntud (st LP's soovitatud) hotellide siltide vahetamine. Ytled n:aiteks taksojuhile, et soovid X hotelli, taksojuht teeb teepeal m6ned k6ned ja unise peaga "oma" hotelli ronides sa ei n:aegi, kuidas ukse peal suur valge paberiga silt vahetatakse kiiresti j:argmise tulija jaoks talle sobivalt "uueks" hotellinimeks.
Proovisime lahke näoga onust vabaneda, et endale ise taksot leida. See polnudki nii lihtne. Onu aga kukkus jaama ees teisi taksojuhte 6petama-korraldama ja seega saime aru, et vahet pole, takso viib meid ikka igaks juhuks tema hotelli. Meil aga kaval plaan rongis :o:osel valmis tehtud - joonistasime paberitykile meile oluliste t:anavate nimedega ristmiku, kuhu tahtsime maha minna, et LP soovitatud kylalistemaja juurde j6uda. Kui seda yhele valge-rohelise sildiga taksojuhile n:aitasime, kes korraldaja-onu n:agemis- ja kuulmisv:aljast eemal (sest rongijaama ymbruses olid k6ik taksod onu kontrolli all), siis see keeldus (!) sinna s6itmast!
No selge, j:arelikult viiakse sind sinna, kuhu maffiabossid soovivad ja mitte kuhugi mujale.
L6puks 6nnestus peatada yhe rohelise takso ja saime 30 000d eest oma hotelli t:anavanurgale, siia pisikeste t:anavate r:agastikku autod ei mahugi. K6ik ribid t:anavatel olid ette t6mmatud, kuid teadsime, et aasiamaade :aratus umbes 6 paiku ikka on. 6nneks lahkusidki meie hotellist (Manh Dung Guesthouse) enne 6:00 kolm jaapanlast ja saime uurida kas meile tuba on. Kuna jaapanlaste tuba asuti koristama ja see oli ainus 3-ne ( 12$), siis pidime ootama, kuni tuba korda tehakse ja 6nneks mitte kella 12 00 p:aeval. Tiiul lubati juba tuppa pikali kukkuda.
Meie Katriniga linna peale. Tegime v:aikse tiiru vanalinnas kuni j:arveni ja j6ime yhes kallis kohas tassi kohvi, see oli ainuke koht, mis kell 6 hommikul lahti oli.
Kuidas minna yle tee?
Suvaline ristmik Hanois. Paraku j:ai video tegemata k6ige hullematel ristmikel, sest siis ei olnud aega millegi muuga tegeleda, kui ainult iseendaga.
Tagasi hotellis. Tiiul palavik 39,4. Tiiule paracetamol sisse, citrocepti tilkadega vett ja meie taas linnapeale. Hommikut s6ime La Placas, kena prantsusp:arane kohake. Kodus tagasi l6unaks, Tiiule kaasas puuviljad ja k:oharohud kohalikust apteegist. V:aike tuur linna peal, et vabaneda oma Lao Cai automaadis v6etud kolmest miljonist. See k:ais k:ahku - m6ni kotike, suveniirike kodustele, 2009. a Lonely Planeti Vietnami vuhvel (koopia), hinnaks kaubeldud 200000 d (u 120kr), rongipiletid, rohud, yhisesse kassasse 200000. Igal pool ongi ainult Lonely Planeti koopiad kohutavate kaartidega, mida v6imatu lugeda. Ei soovita kyll kellelgi kilesse pakitud raamatut enne seda n:agemata osta. Minu oma oli suht normaalsete ja loetavate kaartidega, m6ned lehed lahti l6ikamata ainult. Muide, Laoses 6nnestus mul n:aha ka 2010. a juulis v:alja antud Vietnami Lonely Planetit.
Vahepeal leidsime ka suhteliselt l:ahedal asuva rongijaama - t6esti on rongijaamast vanalinna ylilyhike tee, pead lihtsalt teadma ja suutma selles hullumeelses liikluses t:anavaid yletada. Pehmete vooditega kupeede pileteid pyhap:eva 6htuks ehk 2 p:aeva p:arast (meie esmane plaan, et mitte j:a:ada Hanoisse liiga kauaks) ei olnudki. Olid kolmanda korruse hard sleeperid saadaval, aga sinna me poolt6bistena ja haige Tiiuga ei l:ahe. V6tsime piletid (481 000d alumine nari soft sleeper kupees) esmasp:eva 6htuks kella 23.00ks. Seega j:a:ab Tiiul veel 3 t:aisp:aeva ja 4 :o:od paranemiseks.
Tagasi hotelli, et viia Tiiule kaheks p:aevaks syya kui :ara oleme. Tiiu palavik korraks all (38,7), et siis 6htuks uuesti yle 39 t6usta. Meie hotelli receptioni-plikadele ei meeldi yldse, et me rongipileteid neilt ei ostnud. Olen sunnitud valetama, et k:aisime jalutamas ja t:aiesti juhuslikult, hopsti, sattusime rongijaama. No ja yhtlasi siis ostsime ka piletid.
K:aime Katriniga yhes maitsekas Vietnami populaarses restoranis (Quan An Ngon) s:o:omas. Too pidi kohalike hulgas nii pop olema, et 6htuti tuleb kohad broneerida. Toidud toodi lauda ja ettekandja pidi 6petama, kuidas neid syya. Vietnami k:o:ok paistab mulle esmamuljena v:aga Hiina k:o:ogi moodi, prantsuse kultuuri m6ju on tunda vaid baquettide j:argi. Eks paistab mis edasi tuleb.
Tagasi kodus, kuid Tiiu n:aeb kehv v:alja ja kui ta ytleb, et nyyd enam ei j6ua, siis otsustame s6ita ikkagi haiglasse. Minus :arkab hypohondrik, kes m6tleb k6ikide seagrippide, malaariate ja- ei-tea-veel-mille peale (selleks ajaks on ka Tiiu juba k6iki neid m6tteid m6elnud). Loen LP'st k6ikide haiglate ja meditsiiniteenuste kohta ja saan alt ka plikadelt teada, et k6ige m6istlikum on SOS International Clinic. Samasse kohta soovitab p:o:orduda ka Tiiu QBE reisikindlustusbyroo poliis.
Tydruk tellib meile takso ja kihutame haiglasse. Uksest sisse j6udnult kraaditakse k6igepealt meid k6iki - Vietnamis ju m:ollab seagripp. Temperatuurid vastavalt 38,3 (Tiiu, aga ainult t:anu tund tagasi v6etud paracetamolile) 37,1 (mina) ja 36,4 (Katrin). Kohe tutvustatakse meid ka hinnakirjaga - seoses hilis6htuse ajaga (21:00) on arsti esmane konsultatsioon 2,6-4,2 miljonit. Sellele lisandub testide jarohtude v:aljakirjutamise tasu. Oleme n6us. Tiiu l:aheb arstit:adi kabinetti. Hiljem selgub, et ta ei r:a:agi midagi sellest, et tuli 2 p:aeva tagasi 30 kraadisest vihmasest Laosest 6 kraadisesse P6hja-Vietnami ja veetis seal p:aeva suveriietega. Tiiu ei r:a:agi yldse midagi.
6nneks saab arst aru, et palavik on alla 39 ainult t:anu paracetamolile ja teeb Tiiule viis testi (iga test umbes miljoni tuuris). Lasen end vahepeal uuesti kraadida ja temperatuur on 36,8 - korras. Kell 23:00 saame testide tulemused ja arstit:adi kabinetti l:aheme k6ik kolmekesi. Saame teada, et Tiul on Flu A, ja tal pole Flu B. Nakkava gripi t6ttu varustatakse Tiiu n:aomaskiga ja k:astakse pysida kodus ja juua suurtes kogustes vett. Saame ka 3 sorti k:oharohtu ja effergalani palavikku alandamiseks. Maksame kaardiga yle 6 miljonise arve ja faksime arsti paberid kindlustusele. Tellitakse takso - s6idame koju. Esmakordselt taksomeetriga taksos (Hanoi Taxi) ja maksame arve 12000d. Ah siis selline ongi lyhikese vahemaa hind!
J:argmisel hommikul kolime Tiiu 6 $ hotellituppa k6rvalhotellis (mis osutub kohale j6udes siiski 8$), varustame ta vee ja puuviljadega ning s6idame Katriniga raske sydamega Halong Baysse.
Kohal Halong Bay sadamas, ootame tykk aega asjaajamiste taga. K6igepealt korjatakse :ara passid ja see tundub siin Vietnamis yldse k6ige t:ahtsam asi olevat. Sellest t:ahtsam on veel raha, mis ka alati ette kasseritakse. Ka meie "v:aga peres6bralikus" hotellis rabas tydruk kohe :ara mu passi ja j:argmine ylesanne oli toa eest saada k:atte raha.
Kuuleme, kuidas meie k6rvalpaadi seltskond peab maksma 40000d sissep:a:asu raha (LP andmetel 30000) ja imestame, kui meie saame piletid, millel kirjas 60000d ja keegi meist rahakotti kergendama ei pea. Kas t6esti k6ik hinna sees? Kyll aga kuuleme prantsuse tydrukute k:aest, kes meiega koos eelmisel p:aeval hotelli j6udsid, kes omakorda kohtusid Halong Bayst naasnud prantsuse paarikesega, et paadis v6idakse kysida commissionit ehk trahvi, kui oma jooki v6i s:o:oki paati viid. Ja meil kaasas m6ned puuviljad, pudel eelmisel p:aeval kylmarohuks ostetud Napoleoni br:andit. Varjame asjad kotis riietega ja ytleme teistelegi, et nad oma s:o:ogid- joogid kottidesse paneksid.
Paat on tore ja palju ilusam kui ette kujutasime. Suur s:o:ogituba ja eesruum tekil. Laevalael peesitamiseks rannatoolid (oleks aga ilma!) ja alumisel korrusel 2-sed kajutid. Mina ja mu "girlfirend" Katrin saame topeltvoodiga ja korraliku vannitoaga kajuti. Meiega koos on laeval veel 2 prantsuse yli6pilast Juliet ja Mud, iisraeli paar Tal ja Shimrit, USAst bassimees ja loodusmatkade korraldaja, 2 t6mmut ja h:abelikku meest Kiripassi saarelt (100 tuhat elanikku!), 2 vietnami naist ja ylbe vene :arimees ja tema s6bralik venelannast giid.
Kohustuslik ja k6ik-hinnas-tuur h6lmab l6unas:o:oki laeval, yhe suure koopa kylastust, kanuutamist lahel ja 6htus:o:oki. K6ik k:aib kiiresti ja giidi K6ngi vile peale. Kuna koopa juures jokutame kaua, siis kanuutama l:aheme juba p:arast p:aikeseloojangt ja meie tuur Katriniga kestab umbes 20 minutit. Lahesopp on soe ja vaikne ja vesi tundub sobiv ujumise jaoks, kuid oleme mures kylmetamise p:arast. Koorin jalad paljaks (et sokid, sandaalid pärast j:a:aksid kuivaks) ja istume kanuusse. 6nneks on see kuiv ja naaseme pimedas 6nnelike ja kuivadena esimesena kaldale. Kiripassi mehed eksivad pimedas :ara ja kanuutavad nagu hullud m:o:oda lahte, et leida 6ige paat. Neid on seal ju kymneid ja öösel onn;aha ainult laevade tulesid.
Tiiult saame SMSi et tal palavik ikka 39,2. Hirmus mure hakkab j:alle pitsitama.
P:arast mereandidest koosnevat 6htus:o:oki koguneme laevalaele ja arutame iisraellastega, kas tuua oma kaasav6etud br:andi ja vein (neil) v:alja v6i mitte. Tal, kes palju r:annanud, arvab, et ilusa kysimise peale ikka saab ja naaseb minut hiljem veinipudeli avaja ja klaasidega. Meie Katriniga j:a:ame kotti peidetud br:andi juurde ja kallame sealt salaja rohelise tee klaasidesse. Kaasav6etud kaartidega 6petame alguses iisraellastele Potiknoid ja nemad hiljem meile m:angu nimega "Shithead". Lahe m:ang, satume hasarti ja m:angime seda viiekesi kuni südaööni.
Hommikul :aratus kell 7.45 ja kella 8 klopitakse juba k6vasti uksele - hommikus:o:ok ootab. Halong Bay v6tab meid p:aikesega vastu ja teeme usinasti pilte. S6idame veel ringi, kylastame ujuvat kyla, kus asub ka kool jmt vajalik kalameeste jaoks. Et yhte laguuni sisse s6ita, kolime paadist maha ja maksame k6ik kohalikule kalurile 30000d paadis6idu maksu. Laguunis k:aidud, paati tagasi ja asume tagasiteele.
Tiiult tuleb sms, et tal palavik 37,3. Jumal t:anatud.
Hakatakse passe tagasi andma, kuid Tal ei saa enda oma, tema ette tuuakse hoopiski kenasti A4 kiletatud hinnakiri, kus on na:ha kohaliku kange ja lahja alkoholi hinnad (kohalik Dalati vein 288 000d) ja Tal peab nyyd maksma 40% sellest, kuna ta j6i kaasav6etud alkoholi. Iisraellased asuvad ennast kaitsma ja ytlevad, et neid pole ette hoiatatud, kuskil pole silti ja l6ppude l6puks ei hoiatanud neid ka keegi, kui nad klaase kysisid. Laevameeskonna liige marsib passidega minema. Giid K6ng ytleb, et tema on vaid tuurikorraldaja ja see on laevameeskonna rida. Hmh, paha lugu. Ilmselt senikaua, kuni leidub turiste kes passide mitte-k:atte-saamise hirmus raha maksavad, leidub ka selle triki kordajaid. Shimrit ytleb, et kes iganes v6ivad maksta, aga nemad iisraellastena ei maksa ja k6ik. Tal l:aheb s:o:ogitoast v:alja ja t6stab laevamehe peale h:a:alt. L6puks aitab see, et ta :ahvardab vaikseks j:a:nud giid K6ngi sellega, et tema andis oma passi K6ngile ja K6ng peab selle nyyd ka talle tagastama, muidu l:aheb ta politseisse. Politseiga ahvardamine pidi alati h:asti m6juma. Nii l:ahebki ja Tal naaseb 3 minuti p:arast passidega. T:aname 6nne, et me ettevaatlike eestlastena ikka tudengi kombel kotijooki tarbisime.
Tagasi sadamas, viiakse meid ylisuurde turistirestorani s:o:oma. Seal tuuakse laudadesse taas mereande. Kyllaltki uhkelt ja ainuke erinevus rohkem maksvate ja v:ahem maksvate turistide (meie) vahel on see, et rikaste lauas on ka suuri krevette ja rohelist teed.
J:argmistele tulijatele v6ib kokkuv6ttes :oelda, et 30$ n;akku 2 p:aevase tuuri kohta on t:aiesti Ok maksta. Ilmselt v6ttis meie kylalistemaja ka korraliku profiti meie pealt, sest iisraellased maksid 3 p:aevase tripi eest 38$ n:agu. Samas olla p:aev varem 2 -p;aevasel VIP tuuril k;ainud prantslased maksnud 68$. Seega julgen kindlasti soovitada Discoveri Touri (veebist infot ei leia ja hotelliplikad v:aidavad et veebilehte pole) ja nende giidi K6ngi (nimi kuulmise j:argi).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar