Laose inimesed...

... on ikka v:aga teistmoodi kui teised indohiina kandi rahvad keda n:ainud olen.

Ajalooliselt on Laos m6jutanud nii Vietnami kui Khmeri kultuurist, kuid tugevamad sidemed on siiski Tai kultuuriga. Valitsus on k6vasti vaeva n:ainud, et k6ik end end uhkelt Lao people -ks nimetaksid ja seda hoolimata sellest, et 30% sellest rahvastikust, kes elab maal v6i m:agedes ei r:a:agi lao keelt ega ole buddistid. Valitsuse poolt garanteeritud haridus on hoolitsenud ka selle eest, et info v:alismaailmast oleks v6imalikult limiteeritud, kuid t:anu Tai televisioonile on maailm laodele viimastel aastatel siiski avatud. Seni pole m:arganud, et ka ykski veebisait oleks suletud v6i k:attesaamatu olnud (erinevalt Sigridi hiina kogemusest). Ja inimesed saavad ka v:aga h:asti aru mis mujal maailmas toimub.

K6ik Laost kirjeldavad veebisaidid kinnitavad, et laod on yhed ausamad inimesed maailmas ja erilised :arimehed nad ka ei ole. V6rreldes Tai naeratusi t:ais ( ja isegi kui see on teeseldud) teeninduskultuuriga k:aib Laode yksk6ikne ja kylm teeninduskultuur ja vahest soovimatus tingida v6i kaubelda m6nikord p:aris n:arvidele. Kasv6i eile 6htul kui Luang Prabangi tagasi j6udsime ja oma kodusesse :o:omajja la:ksime, siis meie naeratusevaba kylalistemaja pidaja pakkus meile 1-st tuba v6imalusega 2 inimesel p6randal magada 70 tuhande eest (3-ne tuba suurte vooditega n:adal tagasi 100 tuhat) meie kahtleva hoiaku peale ei tekkinud t:adil mingit soovi raha teenida v6i hinda alla lasta. Teadsime juba, et 6iglane hind selle toa eest oleks 40-50 tuhat. J:argmine onu pakkus tuba suure voodiga 80 tuhande eest, aga kui ytlesime, et v6tame selle 3 peale, siis t6usis hind 100ni. Ja ei mingit kauplemist, kui oma kottidega minema jalutad. Ta istub parem oma tyhjade tubadega majas kui teenib 80 tuhat yhe :o:oga!

Samasugust m6nusalt yksk6ikset teeninduskultuuri jagus ka Vang Viengis. Meie bangalokyla restoraniteenindja (noor plika) on kuulub kindlalt k6ige enam mossis n:aoga teenindajate tippkymnesse keda ma n:ainud olen. Kogu aeg oli temast nii kahju- ta lihtsalt oli sellise n:aoga- nagu teeks kogu maailm talle liiga ja ta teeb seda t:o:od t6esti ainult sellep:arast, et keegi vitsaga sunnib.

Laose ligi 5,5 miljonine elanikkond jaguneb khumudeks, akhadeks hmongiteks, punasteks ja mustadeks taideks. Need omakorda jagunevad ajaloo, keele, uskumuste (valdavalt buddism, animism) ja traditsioonide j:argi veel ligi sajasse etnilisse gruppi. Meie arvatavasti kohtasime oma p6hja- laose dzunglimatkal kylades peamiselt khumusid. Giid Max ytles, et enamus neist r:a:agib kolme keelt- laose, inglise ja tai keelt (peamiselt t:anu tai televisoonile) + siis h6imu dialektid. Max ise oli 18, abielus ja 2 kuuse poja uhke isa. Oma naisega tutvus ta 2 kuud enne abilellumist. Naise vanust ma ei kysinud, kuid Laoses on tavaks abielluda 14-18 aastaselt. Pulmad on igal juhul uhked. Ka k6ige vaesemad pered peavad "n:ao hoidmiseks" pidama suured ja uhked pulmad - 100 inimest ja 2-3 p:aeva on yldjuhul miinimum. Ja seda ka siis, kui selleks tuleb aastaid enne ja peale pulmi kogu suguv6sal raha koguda- raha tuulde loopimine on n:ao hoidmiseks hea. Pulmapidu toimub tihti t:anaval (pilt hiljem) kus tants ja trall ka:ib k6igi pealtvaatajate r6muks. Suurem suguselts (teised ja kolmandad n6od) koguneb ka headel ja halbadel aegadel.

:Arkavad laod vara, mis on ilmselt siinkandi rahvale paratamatus, sest kuni kella 10-ni on jahedam ja p:aike pilvede vahel. Nii j6uab suurema osa t:oost hommikul tehtud. Riisip6ldude vahel on varjualused, kus l6unasel kuumal ajal puhaktakse ja syyakse. Hommikus:o:ogiks on tavaliselt hiinap:arane riisi- v6i nuudlisupp k6igis oma erinevates variatsioonides.

Yldiselt n:aeb laose stiilis t:o:otegemine v:alja nii, et k6ik mis vaja teha tehakse kuidagi :ara, aga pigem v:ahem kui rohkem. Riided, mis poes ripuvad v6i k:asit:o:o :o:oturul on kiirelt kokku6mmeldud ja v6ib rebeneda m6ne p:aevaga. Ehitus on ligadi-logadi, juhtmed ripuvad vannitoas ohtlikult kraani l:ahedal jne. T:aiesti tavaline on, et restoranis m:argatakse sulle kyll menyy tuua, kuid lauan6sid ei koristata terve 6htu jooksul keegi kordagi ja k5rvallaua all n:aed paistmas eelmisest 6htust peolistes tyhjaks joodud 6llepudeleid.

J:algisin Vang Viengis bangalokoristaja t:o:od p:arast naabrite lahkumist, kuna mul oli selleks ajaks tekkinud tunne, et puhtad voodilinad kylalistemajades ei ole siiski tavap:arane asi. Koristaja vehkis kyll usinasti tolmuhjarjakesega toas. Erilise entusiasmiga tegeles ta akenteluukide ja -v6rega. Yhel bangalol pesti koguni aknaid. V6ibolla on neil mingi akna fetish, sest see v6ttis enamus aega koristamisest ja sellega tegelesid ka teistes kohades t:adid erilise hoolega. Tekid padjad t6steti 10 minutiks 6ue tuulduma, sopsutati veidi ja p:arast tuppa tagasi. Padjapyyre vist vahetati, kuid linu- tekke igas kohas kyll ei vahetata. Au muidugi :okoloogilisele m6tlemisele, kuid ega ise v:aga v66raste linade vahele minna ei taha. Ka siis mitte, kui koristajat:adi on oma uhke tolmuharjaga (ise n:agin) v66rad kubemekarvad linadelt pyhkinud. 2 p:aevase vaatluse tulemusena Vang Viengi Otherside Bungalo kylas tuvastasin, et osadel majadel vahetatakse kindlasti linasid, seal kus on eelmised turistid mitu p:aeva olnud (meie teisel majal olid kindasti puhas voodipesu), see eest neis kus turistid vaid yhe :o:o viibivad- neis majades tagantj:rele m6eldes sattusime kindasti nii m6nigi kord v66raste linade vahele.

V:aidetavalt on mehed kyll Laoses ametlikult k6rgemal positsionil, kuid k6ik teavad tegelikult kelle jalas majas pyksid on. T:o:o tegijad on p6hiliselt naised, kes hoiavad ka majapidamise korras ja tihti n:agin, et ka rahakoti laenas mees naise k:aest kui midagi ostma l:aks. Sattusin lugema Luang Prabangi kohalikust ajalehest, et petangi m:angimine on muutunud ylimalt populaarseks vaba aja veetmise v6imaluseks. Paljud ettev6tted on oma t:o:okohtadele sisse seadnud petangi platsid ja seet6ttu on t:o:otajatel tavaks saanud t:o:op:ev sujuvalt juba 15.30 paiku l6petada. Seet6ttu on kohalik omavalitsus v6i mingi taoline organ vastu v6nud seaduse, et petangi m:angimine t:o:oajal on keelatud. Seda p6hjusel, et see p:arsib t:o:oviljakust ja purustab perekondi ehk r:o:ovib peredelt koosolemise aega, kuna m6ned mehed unustavad end peale t:o:op:aeva m:angima ja 6lut jooma ja naasevad alles hilis:o:oks perede juurde.

M6ningaid pilte laoses kohatud inimestest

r:andur Luang Prabangi ja Vangi Viengi (6h bussis6itu) vahelisel teel

Rahvariides t:adi

Lapsed teel kooli. Ruuduline vihmavari on ilmselt osa koolivormist.

Mehed naasevad riisip6llult

naine kylat:naval

Kylma jooki soovite?

Eile hakkas Vang Viengis vihma sadama ja t:anaseks oleme koti p6hjast v:lja otsinud v:ahesed soojad riided. Pika varrukaga kampsunid said ju k6rge kaarega kottidest esimesel n:adalal Tais v:alja visatud ju. 6nneks on kilekad ja vihmavihmakeep nyyd kasutust leidnud ja sandaalidese panin t:ana uhkelt muhumustriga sokid. Ilmateade lubab P6hja -Vietnamis umbes 19-20 kraadi ja yks Tiiu tuttav ,kes sealt naasis, k:askis Sapa jaoks lausa kohapealt jope osta. No seda jopeasja vaatame veel... Arvan, et mitu pluusi yksteise otsa, kilekas peale ja kahed sokid jalga- saab hakkama kyll.

Stardime nyyd lennujaama. 1,5 h p:arast L:aheb lennuk ja kell 17.30 oleme juba Hanois.

Lahkumine VangViengist teisip:eva hommikul kell 9

ikka Vang Viengis

Kolmest p:aevast siin 20-aastaste paradiisis peaks minu vanustele piisama. Aga kindlasti mitte noorematele ja nii oleme siin olnud juba 6 p:aeva!

Linnake on t:ais l6busat elu elama tulnud 20 aastasi, kylalistemaja raamatu j:argi tundub keskmine vanus olema 24 a. Valdav p:aevakava on selline: hommikul kui riisip6llul :age t:o:o k:aib, siis keeratakse veel teist kylge. Nii 2-3 paiku p:aeval minnakse tuubima, kust naastakse parimal juhul pimedaks ehk kella 6-ks. Halvemal juhul tullakse m:ooda p6ldu v6i tuk-tukiga laulda r:o:okides kella 8-9 paiku. V:aike puhkus, s:o:ok ja kell 9-10 l:aheb pidu baarides ja k6rtsides edasi. Kell 12 paiku pannakse kesklinnas k6rtsid kinni ja siis suunduvad k6ik yhte avatud kohta (a' la Levikas) kus siis pidu l6kete ymber, leti :a:ares ja v6rkkiikedes hommikuni kulgeb... Selline elu siis.

Kahjuks minu jaoks peale kahte samasugust 6htut juba igav, aga leidsin endale eile toreda tegevuse jalgrattaga "maarajoonis" ringi s6ites. T:anu hommikus:o:ogi paigas Yoani ja Isabelliga kohtumisele sain teada, et koopad ja ujumise oaasid, mida nad ise blue lagonideks kutsuvad asuvad ysna linnakese l:aheda ja 14 km sinna-tagasi ka 30 kraadises kuumuses ei ole Eesti Kruusateede Kuningannale ju midagi... (50 km on tavaline p:aevataks meile, eks?). Normaalsed falangid ehk v:alismaalsed rendivad muidugi motoka, aga blond lubadeta eestlanna seda yksi kyll tegema ei hakka. V6tsin 10 krooni eest p:aevaks ratta ja asusin teele.

Igaks juhuks varustasin end pealambiga, pudeli vee, p:aevitusriiete, sandaalide, sarongi ja fotokoga. Enamjaolt v6ib selle varustusega mistahes hetkel dzunglisse minna. Mitmeid kordi l:abiproovitud variant. No ja kleit + lill peas peaks ka k6ige pahasema kohaliku leebuma panema, kui valesse kohta satun.

Esimene "kuulus" koobas (t:anasega v6rreldes naljalugu) asus ysna kyla l:ahedal- max 3km. Sildid igal pool tee :a:ares v:aljas. No s6itsin vast suurelt teel veel 1 km metsateele, korraga ees nii 10-pealine postebande.

Hakkasin neist m:o:oda s6itma, aga v6ta n:apust. Suurem neist Tom Sawyeritest n:aitas toki otsa pysti l:o:odud silti, et edasip:a:as maksab 10 000 kippi ja ratas tuleb nende juurde j:atta. No hakka seal metsa vahel poistekambaga seletama. Muidugi maksin. Kohe hyppas mulle sappa v:aike Tom Sawyer taskulambiga ja asusime koopa poole teele. Veel 200-300 m matka ja oligi silt "Cave 0 m" Usaldasin end 8 aastase poisikese hoolde ja sukeldusime koobastesse. M6nusalt jahe - nagu kylma keldrisse oleks kuumast suvep:aevast astunud. Sees oli p:aris libe ja ohtlik turnida, niisketelt seintelt immitses vett. Kui jagade all libedaks l:aks, ei aidanud ka m:argadest seintest kinni krabamine. V:aidetavalt ulatuvad sygavamad koopad 400-500m m:agede sygavusse, kuid see vist polnud selline. Poiss vedas mind yhes koopas peituva 2m budda kuju juurde, natuke vaatasime seda , siis j:argmisse k:aiku, kus pisut sambaid. Ja turnisimegi v:alja. Yksi ma igatahes ei oleks ilmaski nii sygavale l:ainud, kui ma yldse oleks aru saanud kus see kopasuu on.

Koobas ise polnud avar ega midagi. T:anasega v6rreldes oli see ilmselt poste leitud lahe urg (koopake), eks nad ise sinna teed rajanud ja oma businessi pysti l:o:onud.

Jahedusest taas troopikasse j6udes hakkas Sawyer midagi seletama, sain ainult aru yhes s6nast "money, money". No millegip:arast ei arvanudki, et see giiditeenus tasuta on, kuigi "managerile" olin juba ju teenuse eest maksnud. Andsin siis poisile rahakotist 2000-se. Eks ta selle peale mossitas, aga noh midagi pole teha- k6ik turistid ei ole nii helded. Ja nende business v6ib parematel p:aevadel (a 10 korralikult maksvat turisti p:aevas) ulatuda umb 200 EEKi. Pole paha syytute lapsukeste kohta.

S6itsin edasi kuni j:rgmise sildini. Nyyd otsisin juba t6siselt sinist laguuni v6i mis iganes kohta kus saaks ujuda. Taas silt 1 km ja "amazing blue lagoon and beautiful caves". P:o:orasin taas metsateele. Seekord aga sattusin laisa Huckleberry Finni otsa, kes m6nusalt oma piletimyygi onnikeses p66nas. Vaikselt kummi sahistades temast m:o:oda ja :akki olingi maitsekas j6ek:a:arus. Vaikne koht, mitte yhtegi inimest, v6ta v6i alasti ja muudkui uju. Tegemist oli siiski j6ega, aga sinine savi v6i ma ei tea mis, aga j6gi paistab t6esti helesinine.

T:ana oli Katrinil ja Tiiul tuubinguvaba puhkep:aev. Nad j:aid v6rkkiike pikutama. V6tsin Pille yhes ja l:aksime t:ana kahekesi koopaid ja laguune otsima.

Teadsin, et yks suur ja ilus peaks olema veel kaugemal, sest kohtasin eile vastutulijaid kes k6ik r:a:akisid mingist Phuk Phoust vmt. Seekord siis Tom Sawyeri ja Huckleberry Finni juurde sisse ei p6iganud- p6rutasime otse sinna suurde koopasse. Oligi tore koobas ja tore ujumiskoht. Lavatsid lesimiseks, s:o:ogikoht kylma 6lle ja toiduga jne. Seda kohta nimetataksegi siis Blue Lagoone`iks. Sissep:a:as muidugi 10000 kippi, aga seekord saime pileti ja yldse tundus, et oli ka 6iglane raha kysida sellise toreda koha eest. Kuna see rahakysimine iga v:aiksemagi vaatamisv:a:arsuse eest juba selline Laose komme on. Ujusime, nii et kyll sai ja siis koobastesse.

See koobas oli kyll nyyd selline nagu selles vene Tom Sawyeri filmis. Natuke 6udne. Aga igavesti tore ja avar. Eksimisv6imalust seal eesosas v:aga polnud. Giiditeenus sygavustesse sukeldujate jaoks oli muidugi olemas - 1h= 50 000 kippi. Turnisime natuke ringi- lamava budda juurde, tegime m6ned pildid ja tagasi 6ue.

Koopa nimi on Tham Phu Kham.

Veel yks m6nus kymblus kylmas vees, kylm Lao Beer (kas olen juba maininud, et ajakiri "Time" tunnistas Beer Lao 2004 aastal Aasia paimaks 6lleks?! M6nus!) ja tagasi ratta selga, et enne pimedat koju j6uda.

Kylad, ujumine ja rattas6it. T:ana oli minu Laose parim p:aev!

Blue Lagune

T:ana on l6pu6htu, sest Pille j:atkab teed l6una poole- pealinna Vietianesse. Meie s6idame tagasi Luang Prabangi, mitte et tahaks, aga muid teid Vietnami poole pole. Peame homme 6htul otsustama, kas proovime lennukiga Hanoisse j6uda (kui saab kohe j:argmisel p:eval lennata) v6i s6idame l:abi p6hja Laos kylade. Muang Ngoi on yks koht kyll mille kaudu tahaks Vietnami poole minna, aga peatustega kokku (6h Luang Prabangi+ 6h Muang Knawisse vmt + sealt 2-4 h Muang Ngoisse + sealt veel teadmata hulk kilomeetreid piirile j:atab meid veel 3-4 p:aevaks Laosesse. Tahaks kyll veel p:aris Laost n:aha, aga samapalju tahaks ka Vietnami n:aha. Juba olen hakanud m6ttes maha t6mbama kohti kuhu ei j6ua minna.

Mis teha - elu pikk, reis lyhike.

Teisip:eva 6htul kell 10.00.

Saime 3 viimast kohta homme l6unasele lennule Hanoisse (hind 135 dolllarit- Lao Airlines) :o:obimise otsustasime siis seekord yheks 6hutuks eriti kokkuhoidliku teha - maksame 60 000 kippi yhe suure voodiga toa eest. Luang Prabangis, mis on nüüdseks tuvastatud kui Laose kalleim linn.

Oleme siis 18 nov 6htuks Vietnamis Hanois kust p6rutame ilmselt kas rongiga Sapasse v6i siis Halong Baysse. Kohtumiseni Vietnamis

Living by doing nothing

Nyyd siis Vang Viengis. Sedakorda bangalokylas. Ja Tiiu n:aost v6isime kohale j6udes kohe v:alja lugeda, et siia me j:a:amegi... V:ahemalt m6neks ajaks.
Vang Viengi kohta liigub kahte tyypi jutte ja mulle tundus, need mis r:a:agivad sellest, et peale tuubingu (suure rattakummiga j6el k6rtsist k6rtsi) s6itmise ja sellele j:argneva afterparty pole siin midagi teha, osutuvad ilmselt t6eks ja mulle siin yldse ei meeldi. Aga v6ta n:apust. T:aitsa m6nus on. V:ahemalt linnake ise on maaliliste kaljude vahel ja meie elame j6ekaldal yle v:aikse puidust purdega bangalote kylas. Seal chillimise kohas ehk lesolas v6iks kyll p:aevi m:o:oda saata raamatuid lugedes ja lesides...ja mitte midagi tehes. Sellega ka eile terve p:aev tegelesime. Ei lahkunudki oma kylast ja selle lesola restost kaugemale.
Nagu Katrin 6igesti ytles- see on nagu vaese mehe Pai. Kes teab seda P6hja -Tai kylakest, see teab...

Esimene P:aev. (ei arvesta kohalej6udmise p:aeva/6htut)
Aga muidugi on v:aga v:aga palav, 6hk ei liigu yldse. Dushi all v6id k:aia 4 x p:aevas, aga kuivatamise ajaks oled sama m:arg ja higine nagu enne dushi alla minekut. Esimeseks :o:oks leidsime bangalod 30 000 kipi eest mis teeb siis 2 bangalo eest 18 kr n:akku. Odavaim hind, mis seni maksnud oleme. Sellel pole oma vetsu ja dushiruumi sees ja homme kolisime suuremasse ja uhkemasse- 28 kr n:agu. Laristame!

Poleks kyll otsest p6hjust kolida, aga eile 6htul vetsus k:aies oli seina peal peopesa suurune hele :amblik! No see v6tab ikka pissi kinni! M6neks sekundiks. Katrin oli end kenasti potile istutanud ja ukse kinni pannud, kui ukse peal seisis (!) k:aelabasuurune konn. Ja Katrini huilge/kisa peale ta liigutas ennast, s:attis, s:attis ennast ja siis soristas oma joa otse Katrini peale! Kujutad ette!
No nyyd iga kord kui vetsu la:hen kontrollin k6ik seinad yle ja iga kr6psu peale jooksen uksest v:alja pyksid rebadel. Sestap ka homme kolime, aga ega midagi teha ei ole, oleme bangalotega n:o p6llu peal, kanad-lehmad jalutavad ringi ja rohutirtsud on ka siin 6-7cm pikkused ja lendavad ja teevad huvitavad h:a:alt, no mitte p:aris r:ahni oma, aga sellsit huvitavat toksimist-siristamist- midagi r:ahni ja siisikese vahepealset.

No mina igatahes avastasin, et kardan putukaid. V6patan iga puudutuse peale- kunagi ei tea millal :amblik v6ib p:ahe kukkuda. Ja ega ma nendest hiiglasuurtest kanadest ka seal 6ue peal rahus m66da ei k6nni, nad on k6ik ju kuke suurused. Ja kuked hanesuurused jne.

Tiiu ja Katrin on kolimas uude bangalosse, milles oma vets ja vannituba

Kodune elu

Teine P:aev

Nyyd on siis ka tubbing tehtud ja t:aitsa tore oli. Ometi kord selline p:aev kus higi ei nirise m:o:oda selga alla. 6htul kella 6 ks tuli oma kummidega tagasi alguskohal olla, kui ei taha trahvi maksta (2 dollarit tegelikult ainult) Me siis umbes 5 paiku hakkasime :agedamalt k:ate -jalgadega vehkima. Muidu lasime end lihtsalt j6el kanda. Mina k6rtsiteenuseid v:aga ei kasutanud, oli eelmisest 6htus v:aga habras olla ja ei jaksanud kuidagi seda halba ja valjut muusikat kuulata. Aga kosutav vesi oli tervisele v:aga hea....

Nyyd j:a:ab siis yle veel minna ka "S6prade" seriaali labotamiserestorani vaatama, siis on kyll k6ik klished tehtud mis siin linnakeses teha on. Veider t6esti, et see "S6prade" seriaal siin ikka veel nii populaarne on, see k:aib siin telekas 12h p:aevas ja nii juba 2006 aastast peale (v:ahemalt selle aastak:aigu Lonely Planet m:argib selle :ara). Seni olen kyll vaid kahte sellist leborestot n:ainud, aga kyllap neid on veel. Yks n:aiteks on "spetsialiseerunud" Simpsonite" n:aitamisele.

PALJU 6NNE SYNNIP:AEVAKS KALLIS ISA!

Pildimaterjali kah

Kodukyla leidmas

Vaade hommikuresto lebolast meie 6uele

Viimast p:aeva Luang Prabangis

Oleme elanud siin m6nusat laiska elu, aga ikka on tunne, et puhata pole j6udnudki. :Arkame vara, sest kella 7-8 paiku hakkab t:anaval elu- lapsed, koerad, motikad, ehitus jne ning see ei lase magada. Sestap :arkame esimest korda 8-9 vahel ja kui veab, tuleb uuesti uni. Mul pole vedanud.
Hommikud on m6nusalt jahedad- nii umbes 25 kraadised. Ega kellelgi siin termomeetreid ei ole, nii et temperatuurist pole aimugi. Eilse p:aeva veetsime taas suure kose juures, kuigi see on turistide poolt must be kylastatav koht, oli seal siiski p;aris v:agev. Ronisime kose k6rvalt yles m:akke ja jalutasime selle peal! Vesi oli karastavalt jahe (vast 20kraadi?) nii, et ujumine ja jahutamine troopilisest dzunglist naasnuna on lausa kohustuslik tegevus.

T:ana hommikul v6tsin kokakursuse.

Kohal ehk Tum Tum Cheng Restaurant and Cooking Schooli's tuli olla kell 8.30. Valisime 9 peale v:alja 6 rooga mida tahtsime tegema 6ppida. Panen need siia kirja, inglise keelsete pealkirjadega- j:argmine kord siis teate mida syya saate, kui kylla tulete:

1) Lao Green Papaya Salat
2) Beef Soup with Tamarind
3) Lemongrass Chicken
4) Catfish wrapped in Banana Leaves (Ho Mok Pa)
5) Stuffed Bamboo Sprouts
6) Pumkin with Coconut Cream
Minu lemmikuks said catfish pakitud banaanilehtedesse (ylimega hea!) ja sidrunirohuga kana. Kuna esimese jaoks on raske Eestist vajalikku kraami leida, siis panen allapoole kirja teise lemmikroa retsepti.

Siis kohaliku tydrukuga turule, et 6ppida tundma kohalikke maitseaineid ja vyrtse. Osta midagi vaja ei olnud, kokakoolis oli k6ik olemas. Ja nagu selgus, tegelesid agarad tydrukud samal ajal k6ikide vajalike ainete hakkimise, koorimise, riivimise ja muu taolisega. Ega muidu poleks 30 minutiga 6 rooga valminud...

Ettevalmistus n:aibki olema siin k6ige ajamahukam t:o:o, sest kuumal wokil k:aib praadimine kiiresti, sama kiiresti valmivad ka supid, magustoidud.

Turul, maitseainetega tutvumas
Tutvustab tüdruk, kes hiljem köögis abiks oli

Naasnuna taas kooli, 6ppisime tundma p6hilise lao k:o:ogi komponente mis m:alu j:argi on sellised: ingver, galangal (suurem ja kangem ingver, aga n:aeb v:alja just selline nagu meil poodides ingveri nime all myygil), laose eggplant ehk siis ilmselt munataim, mida on kahte sorti, millest v:aiksemad on nagu herned, lemongrass (mu lemmik), kaffir lime, shalotsibul, kyyslauk, koriander (aia v6i dzungli oma, viimast kutsutakse ka hiina koriandriks), tshilli, roheline papaya, lehtsalat, till, igasugu erinevad basiilikud ja myndid. Ja muidugi bambus. Vyrtse sh ka puuvyrtsi (spycy tree) saab tihti dzunglist. Yldse pidavat kohalikud enamuse toidu saama dzunglist, kuni 70%. Ylej:a:anud 30-40% kasvatatakse aedades. Rohelist kraami olid turud t:ais, kuid igap:aevases restoranimenyys v:aga rohelist kraami ei leia.V6ibolla kohandatakse toidud turistide maitse j:argi- palju praetud, wokitud liha ja nuudleid? Olen kyll s:o:onud imehead lao stiilis salatit loomaliha ja watergrassiga- super hea. Ja larpi, mis on teine traditsiooniline lao roog.

Kastmed mida toitudele valati olid enamasti kalakaste ja tamarin. Vahes ka beanoil, mitte sojabean oil (t6lkida ei oska, mingi oa6li?).

Muidugi k:aib ka toidu juurde riis. Laoses peamiselt sticky rice (kleepuv riis), mida syyakse ainult k:atega. Veeretatakse lihtsalt s6rmede vahel pallikesed ja kastetakse seda toidu sisse. Steamy rice (aurutatud riisi) syyakse ka lusikaga, aga kleepuvat riisi mitte kunagi. Lollid turistid kes kahvliga kleepuvat riisi proovivad bambuskorvist k:atte saad, pidid lao inimesi hirmsasti naerma ajama. Lauda tuuakse alati kahvel ja lusikas, kusjuures lusikas on toidu s:o:omiseks ja kahvel selleks, et lusika peale toitu t6sta. Riis on loomulikult p6hitoiduaine ja seda tehakse 2x p:aevas, hommikul keedetud riisist j:atkub ka l6unalauale. Tavap:araselt syyakse lao kodus 3-4 erinevat rooga, neist yks v6ib olla ka magus, aga magustoitu yldiselt iga p:aev ei s:o:oda. Toitu jagab peres k6ige vanem mees, tihti vanaisa kui ta on elus ja k6bus.

Kleepuva riisi pakkimine

Ühtlasi on klipis näha kuidas banaanilehtedesse pakitud kala läheb bambuskorvi aurutamisele. Taustal askeldab noortest naistest koosnev brigaad- tegelevad hakkimise, viilutamise ja muu taolise ettevalmistustööga. Pliidil wok -pannil praevad hakklihaga täidetud bambusevõrsed.

Toitude tutvustus enne valmistama hakkamist.
Järjekorras: papaia salat, loomaliha supp tamariniga, kana sidrunirohuga, kõrvitsamagustoit

Lemongrass chicken

Retsept kirjas, nii nagu kaasa antud kokaraamatus. Selgitused v6i asendusained p:arinevad 6petaja Linda jutust.

Vaja on:

3 tl 6li. Sobib p:aevalille6li
250 g kanafileed
8 sidrunheina varre juppi (NB! ei s:o:oda toidus, on ainult maitse andmiseks)
1/2 peot:ait l6igutud sibulaid
10 viilu galangali, seda sobib asendama ka ingver
5 shalotsibulat, tambitud pehmeks/puruks
Hiljem lisatud: videolt vaatasin, et ka veel pikki rohelisi ubasid võiks panna.
Ja munataimesid. Selle asemel panin kodus porgandit.
5 kaffir lime lehte
1 tass kookosepiima (piim on parem kui koor, kuid ka viimane sobib)
2 v:aikest rohelist pipart, pooleks l6igutud
1 tl kalakastet, sobib asendama ka sojakaste
1tl laimimahla
1 tl suhkrut karamelliseerimiseks
2 tl sojapastat, sobib ka sojakaste ilmselt?
2 tl austrikastet
1/2 peot;ait imepeenteks ratasteks viilutatud sidruniheina
1/2 peot:ait rohelist sibulat
natuke koriandrit

Tee nii:

Kuumuta 6li pannil, lisa kaffir lime lehed, ingver (galagan), sibulad, lemongrassi varred, kyyslauk, shalotsibulad & teelusikas suhkrut. Pruunista kuni ained muutuvad kuldpruuniks. Lisa kanafilee ja sega 6rnalt. Lisa kookospiim ja seej:arel v:ahenda kuumust poolev6rra. L6puks lisa kala- ja austrikaste, roheline pipar, lemongrassi rattaviilud. Sega hoolega. Vahetult enne pannilt v6tmist lisa laimimahla. Kaunistuseks lisa natuke magusat basiilikut.

Head isu!

P:arast yhist einet kostitati meid nii Laose veiniga mis meenutas eesti marjaveine aga oluliselt lahjem, v6ibolla veega segatud? Ja Laose viskiga ehk Lao Laoga. L6puks saime ka k6ik tunnistused. Tore!

Kursus l:aks maksma 250 tuhat kippi.

Peame t;ana leidma bussi Vang Viengi. Arvatavasti :aras6it hommikul kell 8.

Tsau seniks!

Pilte turult

Pilte toiduvalmistamisest

Neljandat p:aeva Luang Prabangis

Hakkab juba tasapisi puhkuse tunne tekkima.

Piirilinnas olime sunnitud siiski kylastama ka rahaautomaati, sest kaasav6etud dollarid kadusid kiiresti (Giboni matk ostus ka kallimaks kui arvasin ehk internetist leitud kellegi retsensiooni p6jhal olin oletanud) ja tai bahtides arveldamine ei ole m6istlik, kuna vahetuskurss tehakse sinu kahjuks. Rahav6tt tegi meid hoobilt miljon:arideks. V6tsime alguses 300 000 ja p:arast veel 2* 700 000, kuna kviitungi pealt oli n:aha, et v:aljav6tu tasu kasseeritakse 20 tuhat iga korra kohta. Eesti rahas on see k6ik kokku siis umbes 2500kr.

Meie kodut:anava alguses

Piirilinnas Huay Xais on 2 rahaautomaati olemas (vanemates Lonely Planetites see info puudub, samuti pole keegi LP foorumisaidil maininud, et see olemas on). Ilmselt on tegu v:arske asjaga, sest :o:o l:abi valvas rahaautomaati vormis (relvastatud?) mees. Luang Prabangis on aparaate palju- vast 4-5 oleme kindlasti n:ainud, linn on 26000 elanikuga st v:aike. Aga 6htuks on k6ikides rahaautomaatides raha otsas, seega pean ise praegu samuti ootama hommikut, et v:arsket raha v6tta. Korraga saabki v:alja v6tta vaid 700 tuhat. Ei tea miks rohkem ei saa. Mingi seadus.

Hinnad on kohapeal sellised:

* :o:omaja kolmele (guesthouse) -60-10000 kippi (u 70-85 kr).
Toas on soe vesi, seebid, käterätid, vahel shampoonid ja pudel joogivett.
* pesu pesemine- 1kg- 7000-8000 kippi (~ 5-6 kr)
* 6htus:o:ok t:anaval v6i :o:oturul 10000-20000 kippi ( 8- 16 kr)
saadaval ka taimetoidu tänava-buffee hinnaga 10000 kippi (a`5 krooni)
* 6htus:ook restoranis 30 000 kippi (~24 kr), 6lu restoranis enamasti 12000-15000 (~10 kr), aga linna odavaim 6lle hind restos on 7500.
*pudel vett t:anavapoes- 2000 kippi, v:arske puuviljashake 5000 (~4 kr), v:arske baquette mille t:adid t:anaval sinu soovil kokku panevad (salatid, kana v6i tuunikala, sink, juust, muna- mida aga soovid 10000 ehk 8 kr.
* Lao kohvi t:anaval, mida nad millegi p:arast joovad alati magusa kondenspiimaga (v6ibolla kylmkapi puuduse t6ttu) umb 5000 kippi, aga v:aga heades prantsuse (l:a:anestiili) kohvikutes 15000 kippi (12kr).
Igal pool on aga vaatamisv:a:arsused tasulised- kose vaatamise tasu 20 000, mingi templi kylastus 20 000, bambussilla yletamine 5000 jne.
* jalgratta laenutus p:aevaks 15000-20000 (~15kr)
* interneti tund 6000-9000 kippi(~6 kr), aga kui pilte v videosid tahad yles panna, siis arvestada tuleb paari tunniga.

Pilte Luang Prabangist:

Vaade peat:anavale

Kuivavad riisip:atsikesed

...kus muuhulgas t:o:otab ka ilusalong

Meie kodu Luang Prabangis. "What That" kylalistemajas. On umbes 9.30 hommikul.

kuulus ööturg
Esimesel päeval käid ja ahetad, hiljem jooksed tüdinult ja turiste eelmale trügides läbi turu, sest see on on peatänaval ja jääb kodu ning muude tähtsate paikade vahele.

Luang Prabang

P:arast kahep:aevast paadis6itu j6udsime reede 6htuks Luang Prabangi.

hetk laevasõidust

Ysna ekstreemseks kujunes vahe:o:obimine Pak Bengi v:aikelinnas, kuna ootamatult oli saabunud 150 turisti Taist (huvitav, et nad ei ytle nende kohta turistid, vaid et saabus 150 tailast, kas see ehk v6rreldav sellega, kui meie ytleme, et just saabus linna 1000 soomlast...?) Uhkete eestlastena marssisime j:alle k6ikidest :o:omajapakkujatest m:o:oda, et ISE endale questhouse leida. Selleks ajaks kui m:akke (loe: linnakesse) j6udsime hakati juba iga kylalistemaja ukselt hyydma: t:aismaja, t:aismaja. No natuke veel n:arvilist jalutamist ja m:ooda linna edasi-tagasi, kus vastu tuli juba murelike n:agudega paadikaaslasi- ei ole enam midagi leida. No paadis ju saaks ja magamiskottidega (mul pole) ka j6ekaldal moskiitode seltsis.

L6puks leidsime t6en:aoliselt viimase toa. Ja meiega liitunud hollandi keigar Kert (u 60-70a) pidi :o:obima meie kylalistemaja avalikul verandal ehk r6dul. Moskiitov6rgu all.

Tal l:aks veel h:asti, sest hommikul kuulsime lugusid kus turistid ja m6ned neist korralikud paarikesed olid :o:obinud kuskil dushiruumi p6randal madratsil, kes paadis, kes sellises kohas, millest ta hommikul r:a:akidagi ei tahtnud. L:aksime kohe 6htus:oogile, algul liitus meiega hollandi Kert ja hiljem meie puumajade "perekond". L6petasime kohaliku valge mee-sidruni viski saatel 6htu kyllaltki uljalt. Kell 11 lylitati kogu linnas elektrigeneraatorid kinni ja saabus t:aielik vaikus...Koju.

Hommikul plaanisime varakult paati minna, et saada paremaid (loe pehmemaid) kohti. Need m6nusamad toolid on sellised nagu meil linnadevahelistel bussi/rongi liinidel. Aga paadis on neid kokku umb 20, ylej:a:anud 80 inimest peavad istuma puupinkidel v6i plastmasstoolidel. Huay Xais myyakse selle tarvis koguni patju (10000kipi). Aga l:aks nagu alati, paat rahvast t:ais, k6ik eilsed puupinkidel istujad 6nnelike n:agudega pehmetes toolides. Kert hoidis meile kohti.

Paadis on normaalne WC, mis muidugi p:aeva l6puks muutub r:apaseks, sest paadis myyakse ka 6lut, vett, syya jm h:adavajalikku. Aga ajab igati asja :ra. Ja jutt k:aib ikka tavaliselt tualetipotist, mitte august p6randal. Paadi sabaosast sai sujuvalt yhiskondlik suitsuruum- m6ned ei lahkunud sealt kogu kahep:aevase reisi ajal va vaid :o:oseks.

Paadis tutvusime huvitavate tyypidega, kellest nyydseks on lisaks matkaseltskonnale saanud nyyd meie yhised s6brad Luang Prabangis.

Luang Prabang, v:aidetavalt Kagu-Aasia kauneim väikelinn.

Luang Prabang on iidse Lang Xang kuningriigi pealinn. Tuntud ka ajalooliste templite, kauni vanalinna ja ilusa looduse poolest. Alates 95.aastast kantud ka UNESCO maailmap:arandite nimekirja. Maailmaime siis järelikult.

Kitsad Luang Prabangi tänavad. Hommikul kell 9:00

Kohalik turg

Hommikuti, kui p:aev jahedam, olen linna peal uitamas käinud. Ylemisel videol kohalike turg. M6eldud valdavalt kohalikele toiduostmiseks, kuid n:agin seal ka ringi uitavaid turiste.

Mõnus väike 2-3 kordsete majakestega linnake ümber väikese mäe. Vietiannest, Bangkokist või mujalt Aasia suurlinnadest tulnuile võib siin t6eliselt paradiislik tunduda.

Linna ümbruses (15-30 km) hulk kuulsamaid ja vähemkuulsamaid koski.

Koos paadiseltskonnaga oleme nyyd siin 6htuti v:aljas k:ainud ja eile t:anu yhele toredale prantsuse poisile, kes on umbes 4 kuud siin elanud ja r:a:agib tai keelt (set6ttu saab ka lao keeles asjaajamisega hakkama) k:aisime p:aris laheda kose juures. See oli selline rohkem kohalike koht, kuid looduslikes kose-basseinides suplesid ujumisriietes ikkagi turistid. Kuid nn klassikalisi yhe p:aeva tuure sinna siiski ei korraldata ja seep:arast oli seal ysna m6nus. 6htuks tulime sealt :ara ja taas traditsiooniks saanud 6htuk6rtsi nimega Hive s6pru kohtama. Pyhap:aeval ehk t:ana tegime pikema jalgratta tuuri linnas. Kuna alustasime k6ige kuumemal ajal, kella 13 paiku, siis lausa kuulsin kuidas palavus m:o:oda mind alla nirises. Kuumus v6ib p:aeval ikka olla 35 kraadi ligi ja vabatahtlikult p:aikese k:aes kyll ei seisa. Aga p:aikeseloojangul, kella 17.30 paiku l:aheb m6nusaks, saab ikka kleidikesega ringi k:aia. Kui vaid vastu hommikut kuskilt koju kablutad, siis v6iks mingi r:atik voi kamps peal olla.

Pilte elust-olust:

Tad Sae kose juures

Pärast ujumist jalutasime kose ülemjooksule ja lesisime paaris basseins.
Meiega koos ameeriklane Derek .

Paadisõit kose juurde.

Kuidas sinna saab? Kõigepealt leida tuk-tuk, millega kokku leppida hind edasi-tagasi sõiduks, kohapealt leidad juba ootavad "Viljandi paadimehelt" kes pakuvad ülesõitu (10 ühikut) hind, siis astuda nn kose-alale, kus piiriputkast osta taas 10 või 15 ühikune päevapilet. Nii lihtne ongi. Kohapeal resto, riidetvahetamiskohad jmt. Mõnusaim koht päeva veetmiseks ja pinkiku pidamiseks. Seni veel ülekaalus kohalikud, vähemuses turistid.

Meie seltskond: Isabel, Yuan, mina, Derek, Tiiu. Katrin kaamera taga

Uskumatu, et umbes 55m kõrguse kose otsas võid jalutada paljajalu ja ei mingit hirmu, et vesi sind alla paiskaks või muud pöörast juhtuks. Isiklik elamus ongi pärit just kose otsas turnimisest (ega seal midagi rabavat vaadata tegelikult pole) kuna neid 3-4 meetriseid kaskaade olime näinud juba eelmisel päeval Tad Sae kose juures. Kuid suplust ühes basseinikeses siiski kordasime. Vesi oli tegelikult jahe, mõnele rannaaladelt laekunud turistile ehk külmgi. Kuid eestlastele, kes 20 kraadise suvises merevees on juba päris õnnelikud, oli see jahe ja karastav suplus ülimalt mõnus. Jälle üks kordaläinud päev.

Tagasi Gibbon Experience matkalt

Huay Xaist s6itsime v:alja kell 8. Startisime matkarajale kella 10 paiku. Meie tagasihoidlik 13- liikmeline seltskond jagunes rahvuseti nii: 3 austraallast, 1 newyorklane, 1 londoni tyyp, 3 sakslast, 2 hollandlast ja 3 eestlast. Koige lahedam grupp- 3 sakslast, kellest noorem proua oli 60 aastane (osaliselt invaliid) ja vanim 68, saksa vanah:arra vois olla nii umbes 65-70 vahel. Vot sellised julged tyybid! Siinkohal tervitused emale-isale: kui 65 synnip:aeva t:ahistamine toimus Valgeranna seikluspargis, siis 70 juubelipidu v6ib vabalt tulla siin k:oisraudteel. Pange vaim valmis!

Yks l6busamaid hommikusi tegevusi oli :araarvamisem:ang- millises riietuses rahvas saabub. Meie eelmisest P6hja - Tai m:agedetripist oskasime oodata Eurooplasi kalliste matkasaabaste ja suurte seljakottidega, mille k6rval meie oma ecco-pl:atude, valgete linaste pykste ja viljandi folgi valge "sussikotiga" (mina, sest K ja T otsustasid ikka stiiligurudena käituda) n:agime kindlasti ysna lollikestena v:alja. Ja paljajalu, samal ajal kui k6ikidel kaanihirmus jalad sokkides ja sokid pykste peale t6mmatud. Aga alati tuleb :ara oodata giid ja vaadata tema riideid. Ja oh imet, giidid tulid l6hikiste teksade v shortside, m:a:ardunud t-s:arkide ja varbavahe pl:atudega. Olime j:alle teinud maailma parima otsuse! Vaid jalan6ude osas l6i yks austraallane meid yle- sellised m6nusad kummipl:atud olid tal....


Esimene instruktsioon toimus juba Xuay Xai kontoris. N:aidati arvutis videot stiilis- tee nii ja :ara nii mingil juhul tee. Ytleme nii- v:aga julgustav ei tundunud. Suurimad ohud v6oivad olla peamiselt j:argmised- v6id hakata liiga vara pidurdama, mist6ttu tuleb enda hakata k:oiel edasi tirima, tuules lehvivad juuksed v6ivad trossi vahele j:a:ada kui ei ole neid kinni pannud, voi ei ole rullik korralikult kinnitatud....
Kui j:atad pidurdamata v6id end lihtsalt vastu puud v6i maja (kus parajasti maandumisplats) :ara lyya. J:argmine instruktaazh, kuidas ta:pselt kinnitada end ja trossil libistada, toimus peale 30 minutilist matka algpunktis asuvast kylakesest. Sealt saime ka traksid.
No esimene trossis6it oli ikka ysna hirmutav. Pyydsime k6ik vaprat n:agu teha, nagu oleks see k6ige loomulikum tunne, end 150m k6rgusele dzungli kohale k:oie otsa usaldada, aga no p6lv ikka v6dises... ei hakka salgama.

Tiiu esimene liug

Teisel, umbes 350 meetrisel tabasin end m6ttelt - kuidas nad siin kyll veel filmida saavad, j6uavad, julgevad- niigi on niipalju tegemist(?), et end kuidagi trossil hoida. Isegi ymberringi vaatamine tundus kummaline julgustykk.

Aga tegelikult ei ole eriti hoida midagi, oled ju traksidega trossi kyljes kinni ja kehaga tegelema ei pea. On vaid vaja enne maandumist natuke pidurit kontorollida- m6nes kohas oli vaja k6vasti pidurdada, et end maandumispaika :ara ei l:o:oks, teises kohas t:ahendas liiga hoogne pidurdamine j:allegi seda, et tuli end 10- 20 meetrit m:ooda trossi k:atega maandumispaika sikutada.

:O:obima jaotati meid 3 puumajja. Meie oma oli Treehouse 3 (Kisi kohalikus keeles). Oma "koju" j6udisime esimesel ohtul juba kell 14.30 ja see natuke ehmatas- et nyyd siis ohtuni puu otsas, viiekesi yhes toas.
Aga kell 6 saabus trossi m:ooda 6htus:o:ok ja oh imet, kell 7 olime juba voodis ja vist ka magasime. Siit ka soovitus j:argmistele minejatele- v6imalik, et on m6istlik raamat, iPod, m:angukaardid vmt taolist kaasa v6tta. Kuluks marjaks :ara, kui pole harjunud v66raste inimestega 9 h ühist tuba jagama või lõputult pl:akutada ei jaksa.
:aratus pidi olema j:argmisel hommikul kell 5.30, et minna gibonite laulu (v6i oleks eestip:arasem :oelda huikamist?) kuulama. V:aidetavalt laulavad nad ainult hommikul kella 5.00-7 vahel. Vahest hiljem ka.

Esimene õhtu puu otsas

Hommikul :arkasime iseenesest valguse peale, kuigi magasime tumedate moskiitovorkude all (kahjuks paksust riidest, vaateta taevasse ja 6huakudeta)- kell oli juba 6 ja meie poisse- giide ei kuskil.

No pagan, nii me ei n:ae kindlasti kuulsaid ahve! Aga siis kuulsime trossi vihinat ja giid Tune oligi kohal. Riietusime nagu s6durid -2 minutiga ja lahkusime kodust ilma hambapesuta- p:arast giboni luuret pidime "koju" hommikus:o:ogile tagasi tulema.

Liikusime ylimalt vaikselt ja peatusime iga natukese aja tagant, et metsah:a:ali kuulata. Peale 30 minutist matka sai selgeks, ega neid giboneid v:aga ei paista, aga ausalt :oelda olin rahul ka muude dzungli h:a:ltega. Ikkagi ebatavaline kogemus hommikul 6 paiku dzunglis myterdada.

Meie giid pyydis meil tuju yleval hoida oma metsatarkusi n:aidates: n:agime pimeduses helendavaid seeni, huvitavat puuvaiku, mida saab m:arjas metsas tulehakatuseks kasutada, tiigipuud, mida "kallistab" oma okstega kummipuu, kohalikku "hapuoblikat" (tuvastatud maitse j:argi), k6huvalurohtu, mis n:aeb v:alja nagu kivi, puud mille sissel6ikamisel immitseb "liimi" umbes nagu PVA -tuvastatud v:alisel vaatlusel.
Giidi ytlesid, et ka eile ei 6nnestunud neil giboneid n:aha, kuid yleeilne grupp oli n:ainud. Tekkis siiski korraks eestlaslik kahtlus, kas ei ole mitte tegu siiski h:asti etendatud n:aitem:anguga-hiilime, kuulame, ootame, kuulame, k6nnime. Kaua need ahvid ikka taluvad seda inimeste traavimist nende territooriumil. V6i on tegemist hoopis teistlaadse experiencega, ehk oleme hoopis meie need tolad keda kalli raha eest metsa veetakse, ahvide r66muks, liugleme seal trossidel ja teeme neile k6vasti nalja.... Kindla peale.

Vahepael liuglesime Treehouse nr 5, kus toimus kohvipaus ja p:arast m6nda aega kestvat metsavaatlust (ikka lootuses giboneid n:aha) ka hommikus:o:ok. K6ik mida seal l6puks n:agin -oli yks hoogsalt liikuv puu, mille otsas t6en:aoliselt kiikus gibon. V6tsin teadmiseks, et olen peaaegu gibonit n:a´inud. Puu taga peidus.
Etteruttavalt v6in :oelda, et see oli ka best shot.
Tagasiteel tegime k6vasti k:oitel laskumisi ja ka ysna v:asitavat yles-alla matkamist ja l6unatamiseks j6udsime esimesse puumajja, et kogu grupiga koos l6unat syya.

Saabub meie armas giid Max ehk kohtumine teiste puumajade elanikega.

Peale l6unat v6tsime kolmekesi ette kodutee, seekord ilma giidideta. Uljalt dzhunglis (metsarahva v:ark) aimasime, et ju me ikka kodutee leiame. Teadsime umbes, et kodu on kolme trossi ja tunnise m:aest yles, m:aest alla matka kaugusel ja j6udsime omap:ai st kolmekesi koju kella 4 paiku. Oligi tore prouadel omaette kodus olla, puu otsas dushi all k:aia ja paljalt ringi jalutada. Meie maja poisid ja giid Tune koos 6htus:o:ogiga saabusid napilt enne pimedaks minekut. Videvikus ilmuvad ka moskiitos:a:ased kes hammustavad m6nuga. Kuidagi meelest l:aheb selle t6rje pritsimine- meenub ikka siis kui kuskilt sygeleb. Nagu selgus oleme ka ainukesed julged, kes ilma malaariatablette kr6bistamata dzhunglisse on julgenud tulla. Good for us. Aga :o:oseks j:a:ab s:a:aski v:ahemaks ja peale 9-t erilist t6rjumist pole vaja teha. Peab seda rohkem meeles pidama hakkama, sest umbes videviku saabudes l:heme tavaliselt v:alja s:o:oma ja siis s:a:aset6rje peale enam ei m6tle. Lisatud kodus: hiljem kohtasime mitmeid rändureid, kes malaaria tablette ei võtnud. Hakkab tunduma, et eks see olegi rohkem algajate asi- mitmendat korda aasiasse saabunud rändurid malaariatablettidega oma organismi ei koorma. Kui oled ikka 2 kuusel kuni 2 aastasel rännakul, siis on ilmselge, et malaariast saadud kahjustused on tuhat korda väiksemad sellest mis organismile teeb mõnenädalane malaariakuur. Samas ei soovita ma kellelgi tablette võtmata jätta- haigus võib rikkuda terve reisi või palju pikema osa aastast. Igaüks otsustagu ise, internetis on infot piisavalt.
Viimase ehk kolmanda p:aeva hommik algas samuti kell 6. Giid oli 6igel ajal platsis ka. Pakkisime kogu oma varustuse ja lahkusime oma armsast "kodust". Hommikus:o:ogipaigani 1. puumajas viis 6ige mitu m6nusat laskumist ehk k:oies6itu ja peale hommikus:ooki tegime veel ajaviiteks Sara ja Katriniga paar m6nusat tiiru. Et mina ikka oma videosid ja pilte fotokast k:atte ei saa, siis siikohal Katrini videol6ik. Ennel6unal lahkusime puumajast ,et asuda l6plikult koduteele. Tunnikese p:arast j6dsime vahepeatusesse, et anda yle oma rakmed.
(Hiljem lisatud: tagasiteel külast, veoautos Huay Xai poole peatusime veel korra ühe suure maantee ääres asuvas pood-restoranis. Siin lahkusid meist paar matkakaaslast.
Kellel peaks olema huvi matka Põhja-Laosesse jätkata ja mitte otse paadiga Luang Prabangi sõita, siis nemad viidi sellest punktist järgmisse külakesse, kust suundusid Põhja poole minevale bussile. GE korraldustiim orgunnib su reisiseljakotti 3 päevaks sinna poekesse hoiule, et pärast poleks vaja 50km(?) taas Huay Xai poole loksuda, vaid saaks reisi kohe Luang Namtha poole jätkata.

Sõime veel koos lõunat (ikka hinnas) ja täitsime tagasiside teste! Jah, tõesti. Testides tuli vastata küsimustele - kas jäid matkaga, toiduga ja muu korraldusega rahule, kuidas olid su giidide nimed, kas nad oskasid piisavalt inglise keelt, kas nad tutvustasid piisavalt loodust ja olid piisavalt abivalmid ja muud taolist. Vot selline läänelik teenindus.
Nyyd siis jauramine selle internetiga ja fotodega.

Homme hommikul stardime 2 p:aevase paadimatkaga Luang Prabangi. M6tlesime kaua kas valida see teekond v6i mitte, ehk liiga turistitee ja peaks ikka p6hjast busside ja v:aiksemate j6gede kaudu liikuma, aga praegu sai v6itu ikka v:asimus ja see, et tahaks ometi saada 3-4 p:aevaks mingisse sadamasse. Travel hard, rest easy!

Kauneid pilt kohalikust kylaelust (siit kylast on p:arit meie giidid, enamus majaehitajaid ja toidukasvatajaid)

Huay Xai- Laose piirilinn

Nyyd siis juba tervitusi Laosest.
Oleme just j6udnud Laose- Tai piirilinna Huay Xaisse. Kuidagi v:aga ladusalt on l:ainud koik. Oleks isegi oodanud mingeid ekstreemsusi, aga ei midagi :-) K6ik lootused homsel..

Chiang Mais peatusime k6ige pikemalt. Tegime templi-tuuri linnast 12 km v:alja ja jalutasime niisama. Ohtul k:aisime N:aksivates Kalades, mis jahutas meiesuguste V:aledate Hirvede jalgu. Kui t:apne olla siis 1m x 1m suuruses basseinis ujusid 2-4 cm kalakesed, kes toitusid ilmselt surnud naharakkudest mis jalgadel (v6i millest muust?). Ei ajanud kiljuma ega midagi. P:aris tore oli ja 15 minutist piisab t:aiesti- 150 B ehk 50 kr oli selle noobli jalgade hoolitsuse hind siis.

Samal 6htul reggae-t:anava k6rtsides. Peale yhte 6lut l:aksime sang-som (kohalik viski) pocketi peale yle. Sisuks on teeklaas viskit + Coca -Cola + Red Bulli kontsentraat. :Ambrike on nii laste m:angu:ambri suurune ja maksab ~80 krooni. Kolmest piisas kolmele t:aiesti.
Valedatest Hirvedest said hommikuks T:ontsivad Karud.

Yleeile hommikul asusime Chiang Rai poole teele- tundus selline yhe :o:o linn. Ja oligi, kuigi pikemalt kohal olles n:aeks ehk midagi kaunimat. Ausalt öelda ootasin kyll midagi v:agevamat, aga noh, ega me ju tõesti p:aevavalges seda linna eriti ei n:ainudki.
Bussisoit siia (190 km) kestis 3,5 h. Yllatuslikult ei tormanud bussist v:aljudes meie poole yhtegi tuki-tuki ega sawngthaewi meest. Seisime isegi ypris n6utult, mida siis nyyd.... L6puks kauplesime end yhe jagatud sawngthaewi (motoka taha rakendatud lahtine katusega k:arutaoline veok) peale. Bussijaamad on reeglina suts linnast v:aljas, sestap tuleb tihti votta lyhike 5-10 minutine masinasoit ette. Mis iganes 3-4 rattaline see siis poleks.

:O:omaja saime Chiang Rais eriti uhke- tuba neljale oli ligi ~30 m2 suurune. Umb 25 eeki n:agu, nimeks Thailand Tour- Hotel. Otsisime kyll LP poolt soovitatud s:o:ogikohta Old Siam, aga nagu selgus oli see kinni pandud (masu, mitte-hooaeg?) ja selle asemel tekkinud hollandlaste koht ei v6lunud.
L:aksime hoopiski :o:oturule s:ooma. Kui Chaing Mais on tavaks kord nadalas pyhap:aeval suurem kohalikele m6eldud :o:oturg, siis siin oli see laupaeval. No ytleme, et oli huvitav, aga kuna meil ostuisu ei olnud, siis tegime selle huvitava ringk:aigu v:aikses mahus kaasa.
Inimesed liiguvad ringis m:o:oda yht suurt t:anavat ja kahel pool teed - kokku siis n:o 4 rida on maas tekkidel, toolidel, lauakeste taga vidinate, s:o:ogi, suveniiride jm eluks vajaliku myyjad. Ringist v:alja saamine pole lihtne, pead ikka k6vasti k6mpima enne kui 6nnestub rajalt k6rvale saada. No mulle tundus see :o:oturg samasugune "haruldus" kui Hansap:aevad suvel Eestis- tore atraktsioon v:alismaalastele ja iga n:adal ise linnas. Samad kaupmehed sama kaubaga platsis.
Hiljem lisatud: mõned huvitavad suveniirid olid hiljem müügil ka Põhja-Laoses ja vist isegi Vietnamis, nii et tekkis kahtlus, kas tegemist pole mitte tavapärase Hiina kaubaga... mis mööda maad ja ilma autentse kauba nime all liigub. Aga selliseid asju oli tõesti vaid 1-2 ja ainult põhja- regioonis.

Jalutuskäik laupäevaturul Chiang Rais

Kyll aga m6nulesime massaazhitanaval (ymbes 100 mass:o:ori kahel pool teed) ja esmakordselt n:agin tailasi toolides lebamas. Olen ikka arvanud, et Tai massaazh sh ka jalamassazh on rohkem turistide l6bu. Yritasin sellest iPodiga ka filmiklippi teha, aga kas selle siia kunagi yles saan ei tea. Nüüd sain (vaata allpool):

Pilte ei ole seni (Tais) 6nnestunud aparaadist k:atte saada.
J:atkame t:ana 6htust alates 3-kesi, sest Pille ei ole dzunglimatkast huvitatud ja meie tempo oli tema jaoks h:airivalt kiire. Sestap j:ai ta Tai piirilinna Chiang Khongi m6nulema ja kohtume siis Luang Prabangis umbes n:adala p:arast.
Chiang Mai-> Chiang Khong-> piirijõeni= 3,5 h buss +10 mintsa tuk-tuk. 21+10 kr eesti rahas.


T:ana kell 3 p:aeval j6udsime Laose piirile.
Igalt poolt internetist oli lugeda, et Laose turismiviisa on 15 p:aeva, sh ka meie v:alisministeeriumi kodulehel. Aga 2007a LP j:allegi r:a:agib 30 paevasest viisast. Piiril rippusid riikide (gruperitult) nimetused -igal ka erinev viisahind. L:a:ane-Eurooplastel n:aiteks 35 USD, meiesugustele Ida-Eurooplastele hind 30. Arvatavasti on ka L:aose viisa pikkus riigiti erinev. Otsustasime siiski viisataotlusse kirjutada 30 p:aeva. Kui nad ei anna, siis ei anna ja kihutame 15 p:aevaga siit l:abi. Ega meil pole vajagi siin just tingimata kauem olla, aga plaane on hetkel tehtud umbes 12 paevaks ja ei taha sinna piirile ka nii kihutada, et veri ninast v:aljas.
Ja piir oli nii normaalne! See hirmus kogemus Kambodza piiril ei l:ahe mul kunagi meelest ja naeratavad Laose ametnikud kes ei pressinud midagi v:alja olid toredad, kiired ja s6bralikud- lihtsalt v6lusid mind.

Piiriyletus k:ais yle kauni mekongi ysna kiiresti. Ja kui l6puks piiripunktist kena naeratuse saatel yle saime, siis ei tormanud meie poole samuti mitte keegi midagi myyma. Issand kui tore! Juba olen Laosest sisse v6etud.

Otsisime kohe yles Bokeo rahvusparki matku tegeva Gibbon Experience kontori. Kuigi me ei olnud lugenud meie eilsele reserveerimisele saabunud vastukirja, saime me siiski kohad homsele matkale. Kokku siis 13 inimest ehk 4 rohkem kui neil tavaks. Loodan, et need puude otstes k6rgyvad onnid siis meie 13 inimese kehakaalule vastu peavad. No me noored kerged inimesed ja nii tunduvad ka meie matkakaaslased kellest 5-ga juba t:ana tutvusime.
Ja otse loomulikult allkirjastasime k6ik paberi, et oleme teadlikud riskidest, 6nnetustest ja sellest, et meiega v6ib juhtuda vaiksemaid traumasid alates p:aikesepistest l6petades surmaga sh ka vaimseid ja emotsionaalseid traumasid, invaliidsust, paralyysi (issand vist oli see s6na?) jm hirmsaid asju. Aga v:aidetavalt pidi k6ige sagedasem trauma olema lihtsalt komistamine ja jala v:alja v:a:anamine. Pakime siiski v:ahendatud versiooni oma reisiapteegist kaasa.

Homme kell 8.00 v:aljasoit ja 3 p:aeva p:arast tagasi!
Pean mingil p:aeval tegelema veel sellega, et pilte aparaadist siia saada, aga see voib mu ajud krussi ajada ja siis pigem loobun. No eks paistab.

Massazhit:anav- kahel pool teed kokku umbes 100 naist ja m6ni meeski soovijatele massazhi tegemas. T:o:od jagus.