Selleks ajaks on ka natuke piinlik juba oma eelneva k:aitumise p:arast ja kogu aeg kahtlustamise p:arast, et Vietnamlased turisitele alati ja igal juhul kotti p:ahe tahavad t6mmata.
Et aega rohkem, laseme end siiski linna kuulsa tsitadelli juurde viia ja longime seal veidi ringi - naudime yle pika aja p:aikesepaistet ja sooja. Tunde j:argi vist umbes 25 kraadi. Uhke suur buss saabub siiski rongijaama kella 14.00 paiku ja nii j6uame Hoi An'i alles pimedas.
Buss saabub muidugi lubatud kesklinna asemel konkreetse hotelli ette ja mahapudenenud turiste asuvad oma hotellidesse meelitama agendid ja hotellit:o:otajad. Meil j:alle kotid selga ja marsime yhe valitud LP hotelli (Tahn Van Hotel) suunas. Seal :oeldakse meile 4 voodiga peretoa hinnaks 27 $, mille peale keerame pettunult seljad. Hind langeb kohe 18 $-le ilma hommikus:o:ogita, kuid meil pole mingit himu selle niiske ja kopitanud l6hnaga toa eest nii palju maksta, asugu see kasv6i basseini (fuajees!) k6rval. Kohe ukse eest krabab meid yks motomees kes h6igub "Good price, cheap price, 12$ for you, madam. 4+4+4 for you. One minute to go!" Vantsime siis motomehe kannul one minuti ja leiame t:aitsa toreda hotelli. Nimeks Thien Trung Hotel. Siser6duga teise korruse kolmene tuba maksab 12 $ ja sobib meile v:aga h:asti.
J:argmisel p:aeval n:aeme t:apsemalt kuhu sattusime.
Vot siia (Hoi Ani vanalinna pildid):
Selline tore linnake siis! 122 000 elanikuga väikelinn.
T:aiesti vastavad t6lele ylistused LP, s ja mujal, et oleks sattunud nagu paar sajandit tagasi. V:aidetavalt ainus linn mis on j:a:anud Vietnami s6jast ja ka varasematest nii suures mahus puutumata. Jutt k:aib siis eelk6ige vanalinnast, mis 1999 aastal p:a:ases ka Unesco Maailmap:arandite nimekirja. Majad siin umbes 15 -16 sajandust ja millised v:arvid- isver susver! Nagu Bertolucci filmidest- kulunud sinepikollased majad, kuuseroheliste v6i potisiniste r6dudega. Tumedast puidust massiivsed uksed, kerge roheline sammal majaseintele kasvamas. 6htuti t:anavad t:ais v:arvilisi hiina laternaid ja avatud restoranidest ja kohvikutest kostab mahedat jazzi (hullemal juhul ka muud). Lahe.
Midagi aasiap:arase Veneetsia ja New Orleansi segu ehk. Sobib h:asti armunud paarikestele.
Igatahes olevat kohalik riisip6llundus asendunud viimasel kymnendil turismi:ariga, sest Vietnami keskosa parimat boutique hotellid ja restoranid asuvad just siin. Vanalinnas on autod ja motkad keelatud ja see teeb atmosf:a:ari eriti m6nusaks. Kuna linnake asub j6e :a:ares, siis yleujutused on tavap:arased ning isegi postkaartide j:argi saab aru, et m6nedele inimestele j:a:avad m.alestused sellest linnast vesised.
Peale hommikus:o:oki yhes maitsekas kohas, teeme poodides hinnaluuret. Selge pilt, et m6ned miljonid tuleb siia j:atta. K:aime m6nes kingapoes ja kleidipoes kus kohe vastavalt sinu maitsele midagi 6mmeldakse. Tahad kingi -palun. N:aitad mida tahad, millist nahka, millist mustrit ja yhe prooviga on kingad j:argmiseks p:aevaks valmis. Satume kohta, kus k6ik leiavad endale peaaegu sobivad kingad, mille osas saame kingsepa tytrelt infot mis kui palju aega v6tab ja umbes mida maksma l:aheb. Luusime veel ringi, yhest teisest kingapoest teen spioonina pildi meeldivast mustrist ja marsime esimesena valitud poodi tagasi. Seal k:aib siis filmimine ja pildistamine minu kaamerast nende telefonidega ja meie k6ikide jalad m66detakse yle. Tingime hindadega, sest kokku tellime ju 5 paari kingi. Minu yks paar (pildil olev n:aidisking, kuid tagant lahti) l:aheb maksma umb 18 $. T:aisnahast. No saab siis n:aha.
we can copy everything
Kohvikus laulab mahedalt Katie Melua ja j:a:ame sinna m6neks tunniks m6nulema, kuni koks peas.
6htul yritame leida :o:oelu v6i midagi sarnast, kuid ei leia. K:aime siin ja seal, m6ned rummikoksid ja magama. Loodetavasti ei j:a:a meie reis nyyd ainult Vang Viengi j:argi 6hkamiseks, tuleb ikka uusi rannabaare ka.
Neljap:aeval, 26. novembril :arkan Hoi An'i hotellitoas 8 paiku j:alle mingi grammafonidest kisendava auto v6i motoka peale ja l:ahen 6ue jalutama ning postkaarte otsima.
Postkaardit:adi myyb mulle nii kaardid kui margid ja edasi marsin postkontorisse. Kavalad postit:o:otajad tahavad, et ma lisaks nende 8000 dongi maksvale margile veel 1000 dongised lisaks ostaksin. Minu h:ammastuse peale uurivad nad, kust ma kaardid-margid sain ja vastus- postkaardimyyjalt rahuldab neid ja ma ei pea lisamarki ostma. Ju siis olen piisavalt Hoi Ani postifirmale sisse toonud.
Saame teada, et kella 6:00 :o:obussile Mui Ne'sse on kohad olemas ja broneerime need. Veel ei maksa pileti eest, ootame kuidas laheneb toa hinna maksmine.
Tydrukud s:o:omast tagasi, yritame toa eest tasuda. Onu n6ustub l6puks kahe :o:o ja pesumaja arvega. Oleme ka rahul. Summat dongides tasudes selgub siiski "k:attemaksuks", et hotellis on valuutakurss 19,5 mist6ttu v:aike kasum hotellile ikka tuleb. Nyyd ostame ka :o:obussi piletid ehk Open Tour bussi piletid (hind 20 $) Hoi An -> Na Trang -> Mui Ne. Meie Na Trangis maha ei l:ahe, pole enam aega yhe kaupa p:aevi siia-sinna raisata. Buss v:aljub jutu j:argi kell 18:00, hommikul 7-ks Na Trahngis, kust kell 8 Mui Ne poole s6it. Kohal siis12:30 j:argmisel p:aeval.
L:aheme kella neljaks kingaproovi. V:aiksed parandused kinga pandlaga ja palutakse poole tunni p:arast tagasi tulla. Minu valitud lillemuster osutub populaarseks ja kingsepp teeb enda poele ka yhe t:aisnahast eksemplari. Tore, et sain kasulik olla.
Hotellis astuvad meie juurde 2 poissi ja ytlevad "Tsau". J6llitame neid m6ne sekundi "mis-m6ttes-tsau- pilguga", enne kui taipame- eestlased! Ja veel tuttavad! Raiko ja Timoga kohtusime 2 aastat tagasi umbes samal ajal Tais Ko Changi saarel. Nemad just j6udsid Hoi An'i, kuid meie lagunevasse hotelli nad ei j:a:a. Lepime kokku, et kella 17.00 paiku saame veel meie hotelli ees kokku ja teeme v:aiksed 6lled enne kui me :ara s6idame. Neil ka plaanis Mui Ne'sse tulla, aga m6ne p:aeva p:rast.
Kingapoodi j6uavad parandustega kingad ysna viimasel minutil. Saan vahepeal teada, et kingsepa suur perekond teeb p:aevas umbes 45 paari kingi. Aga mitte yksi, umbes 10 inimest on t:o:ole rakendatud. V:agev j6udlus igatahes. Eks siis hiljem ole n:aha, kuidas see kvaliteedile m6jub. Olen oma kingadega v:aga rahul. 18$ eest on siin kinga nii, et mustab!
Hotelli ees vahetame kolme eestlasega (tydruk Mariliis ka) muljeid ja kella 19 paiku saabubki buss. Bussis selgub, et yhest hotellist hiljem peale korjatud heleda peaga tydruk on eestlane. Neli eestlast p:aevas- rekord, mida on raske yletada! Saame teada, et Marika r:andab juba teist aastat. Vietnamis peatus m6nusal Phu Quoc' i saarel pikemalt ja nyyd oli samuti teel kymast Sapast soojemasse l6unakliimasse tagasi. Kuidagi :akki panen kokku 1+1 ja avastan, et see ju ongi seesama Marika kelle blogil ma suvest saadik olen silma peal hoidnud. H:asti kirjutab. Ja tore tydruk ka. Tema Sapa muljed (loe!) on ikka ehedamad-sai n:aha seda, mida mina v:aga oleks tahtnud. Aga mis teha, pikal reisi oled varustatud ikka v:ahe paremini kui rannabeibed suvevaheajal :-)
Hommikuks j6uame Na Trangi. Ei mingit lubatud yhte tundi hommikus:o:giks- meie bussirahvas jaguneb kolmeks - maha minejad, Saigoni ja Mui Ne'sse s6itjad. Nii siis j:atame Marikaga p:arast kiiret kohvipausi hyvasti ja j:a:ame oma Mui Ne bussi ootama. Mul hea meel, et saan Marikale kaasa anda yhe Eestist kaasa toodud eestlase kirjutatud reisraamatu, mis meil k6igil loetud ja oli mu kottis Laosest saadik raamatupoodi ootamas, et seda teistele reisijatele j:atta. Nyyd siis kohe otse eestlasele!
Kell 14.00 t:ana j6uame viimaks Mui Ne'sse. Jube v:asinud. Vantsime natuke m:o:oda randa, et paremat/odavamat bangalod leida (ammu pole bangalos olnud ja mere :a;ares yldse mitte) aga l6puks lepime ikka esimese pakkumisega- 22$ kahe suure voodiga bangalo.
T:anan kysimast ja muret tundmast- tervis on meilk k6igil hea. Ei k:ohi ega nuuska. Kyll meri teeb meile head.




