Vietnami inimesed

Vietnamlased on kahtlemata tiba teistsugused kui teised Kagu- Aasia rahvad.

Kõige enam meenutas Vietnam ja selle inimesed mulle hiinlasi. Toidud ka.

Pole ka ime- tuhat aastat Hiina kulutuuri mõju all on kahtlemata oma jälje jätnud. Muidugi on neid palju ka- üle 85 miljoni, kellest üle 10 elab juba kahes suurlinnas ja mingiks lõpliku mulje jätmiseks olime me seal liga vähe. Jällegi- 3 nädalat ühe riigi jaoks ON vähe!!!

Hiinlaste 1000- aastase okupatsiooni tulemusena toodi sisse riiki sisse uued usundid- konfutsianism, taoism ja Indiast theravada budism ning hinduism. Usku suhtuvad vietnamlased aga üpris leigelt. Oluliselt leigemalt kui Laoses, kus see Taiga võrreldes tundus juba ebaharilik. Muidugi on igas külalistemajas- õues või toas näha korras hoitud altarit, aga mingit erilist askeldamist selle ümber näha polnud.

Ainukesed budistlikud tüübid mõlemas riigis olid koerad, kassid ja muud pudulojused. Vot nemad esindasid küll budistliku rahu kogu oma olemuses. Ei mingit kutsu-kutsu ampsti pepust haaramist, nagu Kambodžas. 

Tundub, et ka nende arvukuse piiramisega pered ei tegele- las loomakesed elavad ja olgu neid palju. Rannakalurite koerad toituvad näiteks kaladest ja mingit eriroogasid (hoidku jumal – krõbuskeid) keegi neile ei tee.

Munkasid ei näinud kuskil.

Vietnamlase ärivaist on kahtlemata tugevam ja kauplemisoskus kavalam kui laose, tai või kambodza tüüpidel. Sellegipoolest võrreldes hiinlasega ei hakka vietnamlane sulle väga peale käima kui tema kauba hinnaga väga leppida ei taha ja minema jalutad. Haruharva tuli keegi järgi ja ütles Okei, Okei.

Mui Nes ja Hanois kus pikemalt peatusime ja ühe ja sama kauba hinda erinevates müügikohtades-poodides uurisime, ei olnud märgata, et kaupmees sulle lahkelt hinna alla laseks, kui vihjad, et kõrvalpoes midagi soodsamalt pakutakse. Ei, tema hind on selline ja take it or leave it. Pudel sama rummi maksis 60, 55, 22, 25 (hinnad vastavalt ostmise ajalisele järjestusele) tuhat dongi. Poed enam vähem kõrvuti. Madalaima pudeli hind eesti rahas 15 krooni, kraade 29.

Kahlemata on vietnamlased head ärimehed ja ega nad ei püüagi varjata oma huvipuudust sinu vastu, pärast teenuse või ostu sooritust (Hmh- kas me eestlased oleme teistsugused? Vist mitte.) Mida lihtsamad inimesed, seda siiramad, mida tähtsamatel ametikohadel seda ülbemad ja kurjemad. Nagu igal pool. Kahju, et ei sattunud küladesse ja kohalikele lähemale. Mister Hai juures koduskäik jäigi meie highlightiks sel reisil.

Riietumisstiil on palju rahvusvahelisem kui ootasin, sisuliselt oma kultuurimõjusid polnud enam kuskil peale Bak Ha (Sapa piirkond) näha välja arvatud ehk kuulus vietnami kolmnurkmütsike. Kui laose naised kandsid veel pikki mässitavaid seelikuid mille allosas oli kohalik muster (võimalik et piirkonna kaupa erinev), siis Vietnamis sellist asja näha polnud. Ainult välismaine trendikaup. Muidugi erandina on kuulus pidžaama ikka see mis Kagu–Aasias iga enesest lugupidav täiskasvanud naine 24h seljas kannab. Vihmase ilmaga kummikud jalas, kuivaga plätud. Plätu on üldse nii tavaline jalanõu, et kui see ära kaob, siis haarad esimesest ettejuhtuvast kohast aga uued (mis siis et need sulle ei kuulu) – küll omanik otsib uued. Laoses Luang Prabangi guesthouses meid isegi häiris, et pererahvas enesestmõistetavalt hommikusel ajal meie plätudega ringi askeldas. Otsi siis neid mööda maja taga…

Suvalises kohas mööda tänavaid käies võis mõni plätu või plätupaar ette jääda, justkui oleks inimene nende seest just õhku haihtunud.

Naised pidžaamas

hommikusöök tänaval

Klienditeenidus on palju- palju püüdlikum kui Laoses ja mõningates söögikohtades hämmastavalt soe, hooliv, südamlik. Tuli harjuda natuke, et seda loomulikuna võtma hakkasime. Mui Ne ajaks ja Mister Hai perekonnaga kohtudes oli juba selge, kui toredad ja siirad nad on. Näiteks tänaval juba kaugelt märkasid meid ja hakkasid hallootama ja hüüdma nagu oma vanu sõpru.

Mingi veider komme on vietnamlastel veel. Kahtlustan et see on seotud kooliharidusega ja inglise keele õppega. Nimelt „tere“ asemel on tavaks koheselt asuda „rünnakule“: Where are you from?“ Algul on naljakas ja tore ja muudkui vastad uhkelt: from Estonia. Aga ega keegi midagi edasi ei küsi ja sealt edasi saab minna ainult jutt sellele mis toredat kaupa vietnamimies sulle pakkuda saab. Mingil hetkel hakkas see aga tõsiselt tüütama ja vihastasin kord Hoi Anis isegi hommikul, kui olin ühte vaiksesse majamuuseumi jalutanud ja pimedusest kostis kärisev-nõudlik hääl: "Excuse me, where are you from?“. Viimaks otsustasime juba- ütleme, et oleme Hanoist. Rahu majas.

Vietnami rahvaarv on umbes sama mis Saksamaal, kuid kolmandate riikide arvestuses madalaima töötusega. Seda võis märgata igal pool ja ausalt öelda olin juba jõudnud unustada, et veel 15-20 a tagasi oli meil ka iga ameti peale 3-4 meest. Näiteks igas bussis (linnade vahelised) töötas kolm ametimeest- bussijuht, asjapulk ja piletikontrolör. Kahe viimase hulgas oli üks kindlalt boss, kes käsutas nõrgemat.
Halong Bay paadimeeskond koosnes kaptenist ja viiest-kuuest meeskonnaliikmest, kel minu arusaamise järgi polnud suurt midagi teha. Mui Ne guesthouses igavlesid päevade kaupa plikad (10 ehk) kelle päevatööks oli tubade koristus ja teenindus. Kui turist just midagi küsis, eks nad tegid ka, aga üsna tüdinud moega. Mingis ehete poes (suurusega 40m2) töötas 16 klienditeenindajat, olime kolmekesi ainsad kliendid.

Üks põhilisi kohalike meelelahutusi on õhtul kella 5 paiku algavad seebikad. Kuna majade nii öelda garaažidesse ehitatud elutoad on ühtlasi ka müügisalongid, siis saab ju mitu kärbest ühe hoobiga. Oled tööl ja puhkehetkel korraga. Tegelikult maja projekt ilmselt näebki ette, et suured kahepoolsed uksed on ühtlasi maja ja elutoa usteks. Pildil vähe kehvalt näha.

Uksed on hilisõhtuni pärani lahti, mitte vaid palavuse pärast, vaid selleks, et kui sul ostusoovi peaks olema, astu sisse, aga ära pahanda, et muidu ma veedan oma tavapärast õhtut- vaatan telekat, söön või õpin koos lastega.

Vietnamimies õhtul oma riidepoes kitarri tinistamas.
Naine tegeles meiega ja lapsed õppisid samas poes laua taga.

Restoranis või oma gesthouses pead arvestama, et kui telekas on lahti- on kõik teenijad ninapidi selle ees ja oma tagasihoidliku soovi saad esitada siis kui kellelgi on aega sind tähele panna. Aga kui siis sind tähele pannakse, siis mitte vastumeelselt- saad lahke naeratusega selle mis palusid ja teenindaja naaseb televisiooni lummusesse.

Kui vietnami inimene tööd ei tee, siis ta magab.

Sellised sõidukid tahab Vietnami valitsus lähiaastatel kindlasti linnatänavailt kaotada.
Muidgi on need võimukompleksiga turistide hulgas ikka väga populaarsed.

Tädi, kes midagi müüb

Kass, kes pikutab poeletil

väsitav tööpäev

Sattusime Saigonis ühele nn toidumessile. Kõik kohalikud ja riiklikud restoranid olid oma köökidega suurde parki välja tulnud. Toimusid demonstratiivesinemised ja söömine.
Kõik mis jääb laualt üle, visatakse maha. Ei mingit au- ega häbitunnet.

Kõike mida on vaja vedada, saab teha ka väikse ratas-käruga.
Tahan sõidutan turiste, tahan vean diivanit!

vetsupaberi vedaja Hanois

Vietnam oli tore. Aga Laosesse läheksin uuesti parema meelega- väheseks jäi.

Lõpuks õppisin ka videode laadimise ära.

Vietnami tikkijad tööhoos
(Hoi An,is ehk we-can-copy-everything pealinnas)

Saigon

Oleme nyyd l6puks transfertsoonis ehk Saigonis ning jätkan tillukesest internetipunktist blogimist.

V6rreldes pealinna Hanoiga, elab siin 2 korda rohkem inimesi (umb 7 miljonit) aga meie ei ole oma backpackerite getos, mis on muide sujuvalt muutunud ka k6ikide valgete turistide getoks, eriti Saigoni suurust suutnud hoomata. Ju n:aeb seda t:ana lennuki aknast.

Linn nagu linn ikka, uhked hotellid kaunistatud kuusepuude ja muu j6ulun:anniga. Mui Ne's n:aiteks palmipuud (vt pildilt).

Meie piirkond ehk Pham Ngu Lao Area erilist j6uluvaimustust yles ei n:aita. V:aga palju kuuski ja j6ulukarda pole n:aha. Vaid n:annimyyjad t:adid t:anaval on oma kaasav6etud sylelapsed kaunistanud p:akapikumytsiga- m6lemad aksessuaarid ilmselt selleks, et turistide sydant hellaks teha. Ja need sylelapsed on muideks oma emmedega 6ues hilis:o:oni v6i varavalgeni- seni kui on neid kellele myya.

Sattusime siin esimest korda hotelli (Nga Hoang Hotel), kus konditsioneer toas ja hommikus:o:ok hinna sees. Selle eest maksame ka 15$ tuba, aga lihtsalt ei jaksanud ka v:aga palju kottidega ringi traavida, kui reedel p:arast 6h (mite 4-5 nagu LP ytleb) bussis6itu ja hullumeelseid ummikuid Saigoni j6udsime. Esimene 6htu kulus selle peale, et leida parim peopaik, kuid Katrini suureks pettumuseks sellist ei leidnud ja l:aksime koju magama. Eilse p:aeva v6ib nimetada ilup:aevaks- k:aisime pimedate massazhis

(~ 30kr) mis oli 100 korda parem kui Mui Ne 12$ 6limassazh, mida eelviimasel 6htul proovisin ja mis suuremas osas keskendus tagumikule...

Siis l:aksid plikad j;argmist salongi proovima- olime kuulnud, et juuksepesuga ei tasu Saigonis enam ise tegeleda, profid teevad seda palju paremini. Katrin v6ttis juuksepesu, peamassazh ja hoolitsus palsamiga k:ais hinna sisse ja Tiiu tegi varbad kauniks. P:aris pedikyyri Eesti m6istes Aasias ei saa (ehk uhketes ilusalongides ja ektstra full treatmendi nime all ehk?) ilmselt. Ka Laoses sain pedikyyri nime all kogemuse: lakk maha, natuke varbakyynte kallal nakitsemist, viilimine, uus lakk peale ja n:agemist.
T:ana samad plaanid- peame kell 12 ehk 1,5h p:arast hotellist v:alja chekkima ja siis on meil 3h iluteenuste jaoks. Lennujaama l:aheme ilmselt kohaliku bussiga, pidi minnema turu juurest ja maksma 3000+3000 (koti eest) dongi inmene. Versus takso -100 000d parimal juhul.

Eile 6htu veetsime kohalikus k6rtsis rummi ja ananassimahla saatel koos kahe kanadakaga, kellega Mui Nes tuttavaks saime. Vietnamlased on k6vad jalkaf:annid. Ma ei tea kellega m:ang k:ais (v:aidetavalt mingi Aasia Cup, v6i meistiri6istlus vmt) , kuid nad v6itsid ja siis k:ais kogu linnas hull pidu. Olime m:angu ajal just massazhis ja ei saanud algul aru miks massazhi tydrukud kogu aeg pinevalt raadiot kuulavad, aga kui v:arava ajal massazh peatus ja k6ik plasutasid, siis saime aru. 6htul toimus linnas paraad. Muidigi kohaliku tava kohaselt motokate ja suurte ja v:aikeste Vietnami lippudega. Motokate hordid koos huilgavate ja kiivriga kandikuid taguvate vietnamlastega m66dusid meist terve 6htu ja kohalikes s6nul toimub paraad varavalgeni. V:aikesed n:atsumyyjad lapsukesed on siis jalkaf:annidelt peapaelad ja v:aiksed lipud saanud ja myyvad neid t:naval turistidele edasi. Meie Kandada s6ber Cortney ostis 10000d eest yhe sellise paela ja nii p:a:asesime hullematest pakkujatest.

Mingil hetkel kui j6uan kirjutan Vietnami inimestest pikemalt. Nad on ikka teistmoodi kui Laose omad.

T:ana k:ais meil siis l6puks p:akapikk ja t6i k6ikidele varbavahe pl:atusse yhe Kalevi kommi.

Hiljem

Iluprotseduurid tehtud. Mina ikka pimedate massazhi. Sedakorda 6nnestus saada mitte konditsioneeriga tuppa ja see oli 6ige otsus.

Seal olid vanemad prouad ning sestap ka paremad mass:o:orid kui need noored pilkad, kes endale konditsioneeriga toa olid rabanud. Maksin 40 000d (25kr) ja olin t:adiga v:aga rahul. Edasi juuksurisse. Seal t:adid (noored naised) n:agid ikka peapesuga vaeva. Kõigepealt viskad aga selili tooli pikali ja siis juuksurid pesevad su pead igasugu asjadega ja isegi teevad n:ao massazhi, peamassazhist r:a:akimata. Uhh, kui m6nus! Kõik see l6bu kestab umbes 30 minutit ja l:aheb maksma 35 000d (umb 20 kr).

Katrin ja Tiiu tegelesid samal ajal pedikyyri ja massazhiga.
Siis l:aksime veel võtma viimast Vietnami einet, sest minu jaoks aasia toiduga on nyyd varsti pikemaks ajaks yhelpool. Selle p:aristoiduga ma m6tlen, sest kodus saab ju kyll syya teha, aga ilma v:arskete maitseaineteta see pole ikka see...

Viimased kevadrullid ja mangoshaked

P.S Oeh, pean hakkama millalgi tegelema teemaga - kuidas Helsingist Eestisse saada.

Ikka rand

Ei yhtegi p:aeva reata!

Kalameeste naised hommikul v6rke kokku pusimas

Ja linna ainukese s6idutee :a:ares rannakarpe myymas.

Valged liivadyynid

Ega midagi pole kirjutada ka.

Hiljem
Reede, 4. detsembri hommikul:

Elu on l:ainud huvitavamaks ja seltskond muutunud. Neljap:aeval lahkusid Austin, Zev ja Chris meie naaberbangalost ja eestlased Raiko ja Mariliis. See eest aga oleme t:aiendust saanud uute eestlaste n:aol. Saabusid riburada ja väikeste vahedega Jorma, Merle ja Siim.
T:anu Jormale saime tuttavaks kohaliku Mui Ne mehe tema perekonnaga. Mr Hai kalarestoran paikneb Mui Ne p6hit:anava :aares, kuhu Jorma s6nul on tekkinud poole aastaga umbes 8 madalate plastmass lauakeste ja toolidega nn fishermani restorani. Kevadel olla mr Hai oma olnud ainuke.

Avastasime need rannarestoranid juba 3. p:aeval ja peale seda k:aisimegi pea iga 6htu ainult seal s:o:omas. Yhes olid n:aiteks maailma k6ige nooremad ettekandjad- tydruk umbes 4 aastane ja 2 poissi umbes 5-6 aastased. Pole kunagi näinud nii professionaalse pyhendumusega teenindajad 6llepudeleid avamas. Ei saa lapst:o:oj6u kasutamises ka perekonda syydistada, sest tegemist oli t:aiesti tavalise 3-lapselise kaluri perekonnaga kus igayhel olid oma t:o:oylesanded paigas.

Niipea kui Jormaga kokku saime, l:aksime kohe kylastama tema suurt s6pra Mr Haid. Oh seda r66mu ja kallistamist. Mr Hai oli nii tore ja k:aristas meile kohe vaagnat:aie krabisid v:alja. Yhlasi saabus kohe ka kutse homseks tema juurde koju 6htus:o:ogile. No tore! Aga kas me tohiksime m6ned s6brad veel kaasa kutsuda?
Kutsest kolmele sai kutse kuule. Hai kysis kas meile kana maitseb- ta naine siis hakkab meile kanarooga valmistama. Noh, ei saanud ju oma pettumust v:alja n:aidata- kui kalamees tahab  kylalistele kanarooga teha- no las ta siis teeb.

Mister Hai vend kypsetab rannarestoranis meile rannakarpe

Kylas mister Hail.

Tore mees- kohalik kalamies, :arimies, nalja ning napsumees.

mr Hai kutsus koju noorema venna appi (naine millegip:arast lahkus kodust) meile krevette ja v:ahke keetma. mr Hai l6i aina klaase kokku. ("Mok, Hai, Bai- Joo" ehk yks, kaks, kolm - terviseks!). K:atepuhastamiseks haaras ta toa ainsast sektsioonkapist hulga trykitud v6i t:aiskirjutatud pabereid (tundusid justkui laenulepingud vmt t:ahtsat, aga mr Hai aina kordas- not important, not important. Ja need paberid olid meile taldrikuteks, k:atepaberiks ja prygikausiks. Oli l6bus!

T:ana reedel (viimane t:aisp:ev siin) l:aehme 6htul Mr Hai restorani 6htul gekot s:o:oma.

Nyyd on meie eestlaste kamp kasvanud ka suuremaks - eile koguni mingil hetkel lausa 9 inimest kokku.

Siin me elame.

Mui Ne. Rand

Oleme juba neljandat p:aeva siin Mui Ne rannas. Pole eriti midagi n:ainud ega teinud. P6hiline trajektoor p :aevas on jargmine: ujuma - s:o:oma - ujuma - p:aevitama (varjus lesima) -ujuma - s:o:oma- ujuma- poodi rummi j:arele, terassile pl:akutama, peole.

Ja nyyd ma ymisen vaikselt "Nii need p:aevad l:aevad..."

Rannakalurite paadid

kokonutisalu

Ausalt :oeldes oli suurim hirm esimesel p:aeval kokonutiga vastu pead saada. Mul pole kunagi varem olnud nii suurt igatsust ja vajadust oma armsa jalgratta kiivri j:argi. Pean tunnistama, et esimesel p:aeval koguni hoidsin igaks juhuks k:att pea kohal. Kohalike jaoks naeruv:a:arsuse etalon.

Kui ikka sellised (ylal pildil) kookosekuhilaid n:aed, siis v:agisi tekkib m6te, et kui yks sihuke myrakas vastu pead lendab, mis siis kyll... Mina muidugi arvasin, oh seda 6nnetust kui peale matsu saad sa ka yleni kookosepiimaga kokku, kuid Katrin arvas, et ainuke märg asi mis m:o:oda sind alla voolab v6ib olla su enda aju...

Meie oma peigmeestega :-)

V:aike plaan on siiski t:ana pealel6unal j6uda valgeid liivadyyne vaatama ja ehk homme :ara s6ita. Tahaks veel enne pyhap:aevast :aralendu teha 2-3 p:aevase Mekongi Delta tripi. Aga noh, raske on siit lahkuda- mitte, et siin midagi erilist oleks, aga rand ja ilusad noored poisid...
Nii me siis kudrutame siin p:aeval ja :o:osel ning ei saagi kodust kaugemale....

Eks kirjutan varsti pikemalt. Praegu ei jaksa lihtsalt - pean kohe ujuma minema.

Hiljem. Kell 9:43 6htul.

Punastes liivadyynides k:aidud. T:anu siia j6udnud eestlaste pundile ja renditud motokatele. P:aeva magasime j:alle maha ja bussipileteid homseks ei v6tnud. Selle peab ostma v:ahemalt p:aev varem oma resordist ehk hotellist. Neil on siin ju k6ik resordid. Pildil meie bangalo -22 dollarit öö.

Hiljem on v:alja tulnud et oleks saanud ka toa ka 5 v6i 7 dollariga. Aga ei jaksanud otsida.

Tiiu j:alle palavikuga voodis, ehk ylehomme siis minek.

(Hiljem lisatud: vaese Tiiukese palavik kestis taas 4 päeva. Vähemalt sundisime ta pühapäevast neljapäevani koju voodisse. Palavik ei tõusnud küll enam 39 pealt oluliselt kõrgemale, kuid 38-lt alla läks ta lõpuks vaid pärast Dr Heinla poolt antud antibiootikume. Tegime täpselt nii, nagu arstid ei luba- ehk Tiiu hakkas sööma võõraid antibiootikume ja neljapäevast algas jõudsalt paranemine.
Diagnoosi pani Tiiu ise- lümfisõlmede põletik.
Tiiule tehtud raviskeem (antibiootikumid Katrinilt, raviskeem minult) nägi ette bangalost ja voodist mitte väljumist. Äärmisel juhul neljapäevase päeval ehk üks päev pärast palaviku kadumist, võib Tiiu tulla meiega jalutama ja mr Hai juurde külla.

Niisiis seltsilisteks vaid Katrin ja peigmehed. T:ana on mul rummipaus. Kindlalt!
Olen juba yle kyla kuulsaim tantsul6vi. Yks kohalik vietnamimies pidas mu t:ana tee:a:ares kinni ja kiitis, et mu eilne tants meeldis talle v:aga.
Ja meie hotelli turvamees (kes :o:ositi meie aja ja basseiniga territooriumil silma peal hoiab) yritas mind musitada eile :o:osel kui koju j6udsin. Või mis yritas- musitaski! Kyll on ikka tore nii pop olla :-) Hullumaja!

Homseks on juba 10 $ n:akku makstud rings6idu eest valgetesse liivadyynidesse ja veel kuhugi - j:arjekordne waterfall v6i midagi sellist.

Tsau siis seniks!

Huest Hoi An'i

Umbes 10 h rongis6itu Hanoist ja olimegi (teisip:aeval) kohal Hue's. Rongilt maha kella poole 11 paiku hommikul, algas v6itlus taksopakkujatega. Yks mees surus meile kangesti oma hotelli linnas v6i v:ahemalt 3$ eest sydalinna j6udmist. Meil aga pole mingit plaani Hue'sse j:a:ada, sest nyyd on juba iga p:aev liiga kallis, et neid yhe kaupa m:o:da riiki ringi pillutada.

(pilt l:abi musta rongiakna, kus paistab riisip6llul surnuaed. Enamasti on sellised perekonna matmispaigad koos- kohe hulgim ja suured ning linnakeste juures, aga kohtab ka yhekaupa v:aikseid kabeleid)

Yks onu kohe lahkelt seletama, et temal buss kohe naksti 4$ eest Hoi An'i olemas. V:aljub13:00 ja tuleb rongijaama meile j:arele. Kalkuleerime natuke, saame LP teada, et linnast Open Tour buss Huest Hoi An'i maksab 6$ ja l:o:ome mister Pho'ga k:aed. On aeg l6puks lahke n:aoga Vietnamlasi usaldama hakata.
Selleks ajaks on ka natuke piinlik juba oma eelneva k:aitumise p:arast ja kogu aeg kahtlustamise p:arast, et Vietnamlased turisitele alati ja igal juhul kotti p:ahe tahavad t6mmata.

Et aega rohkem, laseme end siiski linna kuulsa tsitadelli juurde viia ja longime seal veidi ringi - naudime yle pika aja p:aikesepaistet ja sooja. Tunde j:argi vist umbes 25 kraadi. Uhke suur buss saabub siiski rongijaama kella 14.00 paiku ja nii j6uame Hoi An'i alles pimedas.
Buss saabub muidugi lubatud kesklinna asemel konkreetse hotelli ette ja mahapudenenud turiste asuvad oma hotellidesse meelitama agendid ja hotellit:o:otajad. Meil j:alle kotid selga ja marsime yhe valitud LP hotelli (Tahn Van Hotel) suunas. Seal :oeldakse meile 4 voodiga peretoa hinnaks 27 $, mille peale keerame pettunult seljad. Hind langeb kohe 18 $-le ilma hommikus:o:ogita, kuid meil pole mingit himu selle niiske ja kopitanud l6hnaga toa eest nii palju maksta, asugu see kasv6i basseini (fuajees!) k6rval. Kohe ukse eest krabab meid yks motomees kes h6igub "Good price, cheap price, 12$ for you, madam. 4+4+4 for you. One minute to go!" Vantsime siis motomehe kannul one minuti ja leiame t:aitsa toreda hotelli. Nimeks Thien Trung Hotel. Siser6duga teise korruse kolmene tuba maksab 12 $ ja sobib meile v:aga h:asti.

J:argmisel p:aeval n:aeme t:apsemalt kuhu sattusime.
Vot siia (Hoi Ani vanalinna pildid):

Selline tore linnake siis! 122 000 elanikuga väikelinn.
T:aiesti vastavad t6lele ylistused LP, s ja mujal, et oleks sattunud nagu paar sajandit tagasi. V:aidetavalt ainus linn mis on j:a:anud Vietnami s6jast ja ka varasematest nii suures mahus puutumata. Jutt k:aib siis eelk6ige vanalinnast, mis 1999 aastal p:a:ases ka Unesco Maailmap:arandite nimekirja. Majad siin umbes 15 -16 sajandust ja millised v:arvid- isver susver! Nagu Bertolucci filmidest- kulunud sinepikollased majad, kuuseroheliste v6i potisiniste r6dudega. Tumedast puidust massiivsed uksed, kerge roheline sammal majaseintele kasvamas. 6htuti t:anavad t:ais v:arvilisi hiina laternaid ja avatud restoranidest ja kohvikutest kostab mahedat jazzi (hullemal juhul ka muud). Lahe.
Midagi aasiap:arase Veneetsia ja New Orleansi segu ehk. Sobib h:asti armunud paarikestele.

Igatahes olevat kohalik riisip6llundus asendunud viimasel kymnendil turismi:ariga, sest Vietnami keskosa parimat boutique hotellid ja restoranid asuvad just siin. Vanalinnas on autod ja motkad keelatud ja see teeb atmosf:a:ari eriti m6nusaks. Kuna linnake asub j6e :a:ares, siis yleujutused on tavap:arased ning isegi postkaartide j:argi saab aru, et m6nedele inimestele j:a:avad m.alestused sellest linnast vesised.

Peale hommikus:o:oki yhes maitsekas kohas, teeme poodides hinnaluuret. Selge pilt, et m6ned miljonid tuleb siia j:atta. K:aime m6nes kingapoes ja kleidipoes kus kohe vastavalt sinu maitsele midagi 6mmeldakse. Tahad kingi -palun. N:aitad mida tahad, millist nahka, millist mustrit ja yhe prooviga on kingad j:argmiseks p:aevaks valmis. Satume kohta, kus k6ik leiavad endale peaaegu sobivad kingad, mille osas saame kingsepa tytrelt infot mis kui palju aega v6tab ja umbes mida maksma l:aheb. Luusime veel ringi, yhest teisest kingapoest teen spioonina pildi meeldivast mustrist ja marsime esimesena valitud poodi tagasi. Seal k:aib siis filmimine ja pildistamine minu kaamerast nende telefonidega ja meie k6ikide jalad m66detakse yle. Tingime hindadega, sest kokku tellime ju 5 paari kingi. Minu yks paar (pildil olev n:aidisking, kuid tagant lahti) l:aheb maksma umb 18 $. T:aisnahast. No saab siis n:aha.

we can copy everything

Siis leiame maitseka kohviku, kus shopingust alles j:a:anud raha tuulutada. V6tame yle pika aja euroopa maitsega capuccino (Vietnami kohvi v6ib kyll musta kohvina t:aitsa maitsev olla, aga piimakohvi soovi peale toovad nad alati (!) magusat kondenspiima ja mina ei j6ua nendega v6idelda enam- fresh milk on ikka midagi t:aitsa haruldast) ja kaneelirulle ning m6nusat koksi.

Kohvikus laulab mahedalt Katie Melua ja j:a:ame sinna m6neks tunniks m6nulema, kuni koks peas.

6htul yritame leida :o:oelu v6i midagi sarnast, kuid ei leia. K:aime siin ja seal, m6ned rummikoksid ja magama. Loodetavasti ei j:a:a meie reis nyyd ainult Vang Viengi j:argi 6hkamiseks, tuleb ikka uusi rannabaare ka.

Neljap:aeval, 26. novembril :arkan Hoi An'i hotellitoas 8 paiku j:alle mingi grammafonidest kisendava auto v6i motoka peale ja l:ahen 6ue jalutama ning postkaarte otsima.
Postkaardit:adi myyb mulle nii kaardid kui margid ja edasi marsin postkontorisse. Kavalad postit:o:otajad tahavad, et ma lisaks nende 8000 dongi maksvale margile veel 1000 dongised lisaks ostaksin. Minu h:ammastuse peale uurivad nad, kust ma kaardid-margid sain ja vastus- postkaardimyyjalt rahuldab neid ja ma ei pea lisamarki ostma. Ju siis olen piisavalt Hoi Ani postifirmale sisse toonud.

L6unaks tagasi hotellis. Oleme just all fuajees arvutis pilte yles laadimas, kui meie toas kukub lagi (täpsemalt lae ornamentika) alla. Midagi  meile alla kuulda ei ole, kuid purustused on siiski n:ahtavad ja tuntavad (klaaslaud katki, nahktool katki jne). Keeldume veel yheks :o:oks hotelli j:a:amast. Hotelliperemees tahab 1,5 h eest mis v:aljachekkimise ajast yle, siiski raha. Me ei n6ustu, aga natuke kardame ka- et ei saa passe tagasi. Katrin ja Tiiu marsivad hotellist v:alja selliste n:agudega nagu l:aheks otse politseisse. Mina kolin sel ajal ka toast v:alja.

Saame teada, et kella 6:00 :o:obussile Mui Ne'sse on kohad olemas ja broneerime need. Veel ei maksa pileti eest, ootame kuidas laheneb toa hinna maksmine.

Tydrukud s:o:omast tagasi, yritame toa eest tasuda. Onu n6ustub l6puks kahe :o:o ja pesumaja arvega. Oleme ka rahul. Summat dongides tasudes selgub siiski "k:attemaksuks", et hotellis on valuutakurss 19,5 mist6ttu v:aike kasum hotellile ikka tuleb. Nyyd ostame ka :o:obussi piletid ehk Open Tour bussi piletid (hind 20 $) Hoi An -> Na Trang -> Mui Ne. Meie Na Trangis maha ei l:ahe, pole enam aega yhe kaupa p:aevi siia-sinna raisata. Buss v:aljub jutu j:argi kell 18:00, hommikul 7-ks Na Trahngis, kust kell 8 Mui Ne poole s6it. Kohal siis12:30 j:argmisel p:aeval.

L:aheme kella neljaks kingaproovi. V:aiksed parandused kinga pandlaga ja palutakse poole tunni p:arast tagasi tulla. Minu valitud lillemuster osutub populaarseks ja kingsepp teeb enda poele ka yhe t:aisnahast eksemplari. Tore, et sain kasulik olla.

Hotellis astuvad meie juurde 2 poissi ja ytlevad "Tsau". J6llitame neid m6ne sekundi "mis-m6ttes-tsau- pilguga", enne kui taipame- eestlased! Ja veel tuttavad! Raiko ja Timoga kohtusime 2 aastat tagasi umbes samal ajal Tais Ko Changi saarel. Nemad just j6udsid Hoi An'i, kuid meie lagunevasse hotelli nad ei j:a:a. Lepime kokku, et kella 17.00 paiku saame veel meie hotelli ees kokku ja teeme v:aiksed 6lled enne kui me :ara s6idame. Neil ka plaanis Mui Ne'sse tulla, aga m6ne p:aeva p:rast.

Kingapoodi j6uavad parandustega kingad ysna viimasel minutil. Saan vahepeal teada, et kingsepa suur perekond teeb p:aevas umbes 45 paari kingi. Aga mitte yksi, umbes 10 inimest on t:o:ole rakendatud. V:agev j6udlus igatahes. Eks siis hiljem ole n:aha, kuidas see kvaliteedile m6jub. Olen oma kingadega v:aga rahul. 18$ eest on siin kinga nii, et mustab!
Hotelli ees vahetame kolme eestlasega (tydruk Mariliis ka) muljeid ja kella 19 paiku saabubki buss. Bussis selgub, et yhest hotellist hiljem peale korjatud heleda peaga tydruk on eestlane. Neli eestlast p:aevas- rekord, mida on raske yletada! Saame teada, et Marika r:andab juba teist aastat. Vietnamis peatus m6nusal Phu Quoc' i saarel pikemalt ja nyyd oli samuti teel kymast Sapast soojemasse l6unakliimasse tagasi. Kuidagi :akki panen kokku 1+1 ja avastan, et see ju ongi seesama Marika kelle blogil ma suvest saadik olen silma peal hoidnud. H:asti kirjutab. Ja tore tydruk ka. Tema Sapa muljed (loe!) on ikka ehedamad-sai n:aha seda, mida mina v:aga oleks tahtnud. Aga mis teha, pikal reisi oled varustatud ikka v:ahe paremini kui rannabeibed suvevaheajal :-)

Hommikuks j6uame Na Trangi. Ei mingit lubatud yhte tundi hommikus:o:giks- meie bussirahvas jaguneb kolmeks - maha minejad, Saigoni ja Mui Ne'sse s6itjad. Nii siis j:atame Marikaga p:arast kiiret kohvipausi hyvasti ja j:a:ame oma Mui Ne bussi ootama. Mul hea meel, et saan Marikale kaasa anda yhe Eestist kaasa toodud eestlase kirjutatud reisraamatu, mis meil k6igil loetud ja oli mu kottis Laosest saadik raamatupoodi ootamas, et seda teistele reisijatele j:atta. Nyyd siis kohe otse eestlasele!

Kell 14.00 t:ana j6uame viimaks Mui Ne'sse. Jube v:asinud. Vantsime natuke m:o:oda randa, et paremat/odavamat bangalod leida (ammu pole bangalos olnud ja mere :a;ares yldse mitte) aga l6puks lepime ikka esimese pakkumisega- 22$ kahe suure voodiga bangalo.

Seni kalleim hind toa eest mis oleme maksnud. Mis siis ikka, puhata peab ilus olema! K:aime l6puks dushi alla ja l:aheme otsemat teed yle tee restorani kalaroogi s:ooma. Nyyd v:aike puhkus enne 6htust v:aljaminekut.

T:anan kysimast ja muret tundmast- tervis on meilk k6igil hea. Ei k:ohi ega nuuska. Kyll meri teeb meile head.

Halong Bay- maailma ime

Hanoi. Ja Halong Bay

Laup:eval, pyhap:eval k:aisime 2-p:aevasel kruiisil Halong Bays, 94 aastast maailmap:arandiks tunnistatud karsti lahes.
Kui 1996 aastal oli turistide arv seal umbes 265 tuhat inimest aastas, siis tänaseks on piirkonna külastajate arv kasvanud 2,5 milijonini aastas. Tjahh, must visit place järelikult, kuigi see, et Halong Bay kuulub kõikide riiki külastavate turismikruuiside lemmiksihtkohtade hulka muidugi hirmutas. Kuid teades, et lahes on asub ligi 5 kalurite kommuuni, kes elavad paatmajades ja teenivad omale elatist kalapüügi ning akvakulutuuride kasvatamisega tundus liiga huvitav, et sellest turismi hirmus loobuda.

Lonely Planeti j:argi k:aitudes otsustasime tuuri osta Hanoist, sest ise Halong Citysse seigeldes tyleb hind palju kallim, kuna seal shaakalfirmad yritavad lollid turistid t:aiesti tyhjaks teha.(LP:If Halong Bay is a heaven, then Halong City is a hell) K6iki erinevaid blogisid lugedes j:ai mulje, et varem v6i hiljem mingi trikk juhtub: varastatakse su raha kanuutamise ajal v6i pole paat see mis lubatud v6i kysitakse toidu eest topelt ja mis k6ik veel...
Uurisime hindu oma kylalistemaja plikadelt, kes pidid LP soovituse järgi olema eriti lahked perekondlikud tyybid. Ei saa :oelda, et s6bralikkuse tagant ei paistnud silmis v:aike rahaahnus, aga mis teha - kus mujal me seda tunnet siis pole tundnud?
Uurisime 2- ja 3-p:aevaste trippide hindu ja lugesime LP usaldusv:a:arsete tuurioperaatorite kohta. Ocean Touri kontori leidsime isegi reede varahommikul yles, aga see polnud veel avatud. Nende internetilehel oli hinnad 100$ ringis, seega j:ai meie jaoks see kompanii :ara. Tundus, et 30 $ inimese kohta kahe p:aeva ja yhe :o:o eest ja k6ik hinnas (s6it Halong Bayni-3h + sissep:a:asutasu + :o:obimine ja s:o:ogid 2-3 korda p:aevas) on ysna Ok.

Eelnevast

Tiiu j:ai paraku rongis kylmast Bak Ha'st saabudes haigeks (rongis juba 38,6 palavik) ja v:arises kui hommikul kell 4.30 Hanoisse j6udsime. Muidugi tuli meil p6geneda rongijaama taksomaffia eest (valge-rohelise v:arvilised). Kohe rongijaamas astus meie juure yks h:asti lahke n:aoga vana mees ja hakkas pakkuma oma suurep:arast hotelli, hind ainult 12$ (varsti langes 10 peale) r6du ja suur tuba jne. Teadsime juba, et sellise jutu peale s6idutatakse sind ei tea kuhu ja miski ei pruugi olla nii nagu kokku lepitud. Pyydsime onust p:a:aseda.
Vietnami suurlinnades on h:asti tuntud kaupade v6ltsimine sh ka tuntud (st LP's soovitatud) hotellide siltide vahetamine. Ytled n:aiteks taksojuhile, et soovid X hotelli, taksojuht teeb teepeal m6ned k6ned ja unise peaga "oma" hotelli ronides sa ei n:aegi, kuidas ukse peal suur valge paberiga silt vahetatakse kiiresti j:argmise tulija jaoks talle sobivalt "uueks" hotellinimeks.
Proovisime lahke näoga onust vabaneda, et endale ise taksot leida. See polnudki nii lihtne. Onu aga kukkus jaama ees teisi taksojuhte 6petama-korraldama ja seega saime aru, et vahet pole, takso viib meid ikka igaks juhuks tema hotelli. Meil aga kaval plaan rongis :o:osel valmis tehtud - joonistasime paberitykile meile oluliste t:anavate nimedega ristmiku, kuhu tahtsime maha minna, et LP soovitatud kylalistemaja juurde j6uda. Kui seda yhele valge-rohelise sildiga taksojuhile n:aitasime, kes korraldaja-onu n:agemis- ja kuulmisv:aljast eemal (sest rongijaama ymbruses olid k6ik taksod onu kontrolli all), siis see keeldus (!) sinna s6itmast!
No selge, j:arelikult viiakse sind sinna, kuhu maffiabossid soovivad ja mitte kuhugi mujale.

L6puks 6nnestus peatada yhe rohelise takso ja saime 30 000d eest oma hotelli t:anavanurgale, siia pisikeste t:anavate r:agastikku autod ei mahugi. K6ik ribid t:anavatel olid ette t6mmatud, kuid teadsime, et aasiamaade :aratus umbes 6 paiku ikka on. 6nneks lahkusidki meie hotellist (Manh Dung Guesthouse) enne 6:00 kolm jaapanlast ja saime uurida kas meile tuba on. Kuna jaapanlaste tuba asuti koristama ja see oli ainus 3-ne ( 12$), siis pidime ootama, kuni tuba korda tehakse ja 6nneks mitte kella 12 00 p:aeval. Tiiul lubati juba tuppa pikali kukkuda.
Meie Katriniga linna peale. Tegime v:aikse tiiru vanalinnas kuni j:arveni ja j6ime yhes kallis kohas tassi kohvi, see oli ainuke koht, mis kell 6 hommikul lahti oli.

Hommik Hanois

Kuidas minna yle tee?
Suvaline ristmik Hanois. Paraku j:ai video tegemata k6ige hullematel ristmikel, sest siis ei olnud aega millegi muuga tegeleda, kui ainult iseendaga.

Tagasi hotellis. Tiiul palavik 39,4. Tiiule paracetamol sisse, citrocepti tilkadega vett ja meie taas linnapeale. Hommikut s6ime La Placas, kena prantsusp:arane kohake. Kodus tagasi l6unaks, Tiiule kaasas puuviljad ja k:oharohud kohalikust apteegist. V:aike tuur linna peal, et vabaneda oma Lao Cai automaadis v6etud kolmest miljonist. See k:ais k:ahku - m6ni kotike, suveniirike kodustele, 2009. a Lonely Planeti Vietnami vuhvel (koopia), hinnaks kaubeldud 200000 d (u 120kr), rongipiletid, rohud, yhisesse kassasse 200000. Igal pool ongi ainult Lonely Planeti koopiad kohutavate kaartidega, mida v6imatu lugeda. Ei soovita kyll kellelgi kilesse pakitud raamatut enne seda n:agemata osta. Minu oma oli suht normaalsete ja loetavate kaartidega, m6ned lehed lahti l6ikamata ainult. Muide, Laoses 6nnestus mul n:aha ka 2010. a juulis v:alja antud Vietnami Lonely Planetit.

Vahepeal leidsime ka suhteliselt l:ahedal asuva rongijaama - t6esti on rongijaamast vanalinna ylilyhike tee, pead lihtsalt teadma ja suutma selles hullumeelses liikluses t:anavaid yletada. Pehmete vooditega kupeede pileteid pyhap:eva 6htuks ehk 2 p:aeva p:arast (meie esmane plaan, et mitte j:a:ada Hanoisse liiga kauaks) ei olnudki. Olid kolmanda korruse hard sleeperid saadaval, aga sinna me poolt6bistena ja haige Tiiuga ei l:ahe. V6tsime piletid (481 000d alumine nari soft sleeper kupees) esmasp:eva 6htuks kella 23.00ks. Seega j:a:ab Tiiul veel 3 t:aisp:aeva ja 4 :o:od paranemiseks.
Tagasi hotelli, et viia Tiiule kaheks p:aevaks syya kui :ara oleme. Tiiu palavik korraks all (38,7), et siis 6htuks uuesti yle 39 t6usta. Meie hotelli receptioni-plikadele ei meeldi yldse, et me rongipileteid neilt ei ostnud. Olen sunnitud valetama, et k:aisime jalutamas ja t:aiesti juhuslikult, hopsti, sattusime rongijaama. No ja yhtlasi siis ostsime ka piletid. 

K:aime Katriniga yhes maitsekas Vietnami populaarses restoranis (Quan An Ngon) s:o:omas. Too pidi kohalike hulgas nii pop olema, et 6htuti tuleb kohad broneerida. Toidud toodi lauda ja ettekandja pidi 6petama, kuidas neid syya. Vietnami k:o:ok paistab mulle esmamuljena v:aga Hiina k:o:ogi moodi, prantsuse kultuuri m6ju on tunda vaid baquettide j:argi. Eks paistab mis edasi tuleb.
Tagasi kodus, kuid Tiiu n:aeb kehv v:alja ja kui ta ytleb, et nyyd enam ei j6ua, siis otsustame s6ita ikkagi haiglasse. Minus :arkab hypohondrik, kes m6tleb k6ikide seagrippide, malaariate ja- ei-tea-veel-mille peale (selleks ajaks on ka Tiiu juba k6iki neid m6tteid m6elnud). Loen LP'st k6ikide haiglate ja meditsiiniteenuste kohta ja saan alt ka plikadelt teada, et k6ige m6istlikum on SOS International Clinic. Samasse kohta soovitab p:o:orduda ka Tiiu QBE reisikindlustusbyroo poliis.

Tydruk tellib meile takso ja kihutame haiglasse. Uksest sisse j6udnult kraaditakse k6igepealt meid k6iki - Vietnamis ju m:ollab seagripp. Temperatuurid vastavalt 38,3 (Tiiu, aga ainult t:anu tund tagasi v6etud paracetamolile) 37,1 (mina) ja 36,4 (Katrin). Kohe tutvustatakse meid ka hinnakirjaga - seoses hilis6htuse ajaga (21:00) on arsti esmane konsultatsioon 2,6-4,2 miljonit. Sellele lisandub testide jarohtude v:aljakirjutamise tasu. Oleme n6us. Tiiu l:aheb arstit:adi kabinetti. Hiljem selgub, et ta ei r:a:agi midagi sellest, et tuli 2 p:aeva tagasi 30 kraadisest vihmasest Laosest 6 kraadisesse P6hja-Vietnami ja veetis seal p:aeva suveriietega. Tiiu ei r:a:agi yldse midagi. 

6nneks saab arst aru, et palavik on alla 39 ainult t:anu paracetamolile ja teeb Tiiule viis testi (iga test umbes miljoni tuuris). Lasen end vahepeal uuesti kraadida ja temperatuur on 36,8 - korras. Kell 23:00 saame testide tulemused ja arstit:adi kabinetti l:aheme k6ik kolmekesi. Saame teada, et Tiul on Flu A, ja tal pole Flu B. Nakkava gripi t6ttu varustatakse Tiiu n:aomaskiga ja k:astakse pysida kodus ja juua suurtes kogustes vett. Saame ka 3 sorti k:oharohtu ja effergalani palavikku alandamiseks. Maksame kaardiga yle 6 miljonise arve ja faksime arsti paberid kindlustusele. Tellitakse takso - s6idame koju. Esmakordselt taksomeetriga taksos (Hanoi Taxi) ja maksame arve 12000d. Ah siis selline ongi lyhikese vahemaa hind!
J:argmisel hommikul kolime Tiiu 6 $ hotellituppa k6rvalhotellis (mis osutub kohale j6udes siiski 8$), varustame ta vee ja puuviljadega ning s6idame Katriniga raske sydamega Halong Baysse.

Kohal Halong Bay sadamas, ootame tykk aega asjaajamiste taga. K6igepealt korjatakse :ara passid ja see tundub siin Vietnamis yldse k6ige t:ahtsam asi olevat. Sellest t:ahtsam on veel raha, mis ka alati ette kasseritakse. Ka meie "v:aga peres6bralikus" hotellis rabas tydruk kohe :ara mu passi ja j:argmine ylesanne oli toa eest saada k:atte raha.

Kuuleme, kuidas meie k6rvalpaadi seltskond peab maksma 40000d sissep:a:asu raha (LP andmetel 30000) ja imestame, kui meie saame piletid, millel kirjas 60000d ja keegi meist rahakotti kergendama ei pea. Kas t6esti k6ik hinna sees? Kyll aga kuuleme prantsuse tydrukute k:aest, kes meiega koos eelmisel p:aeval hotelli j6udsid, kes omakorda kohtusid Halong Bayst naasnud prantsuse paarikesega, et paadis v6idakse kysida commissionit ehk trahvi, kui oma jooki v6i s:o:oki paati viid. Ja meil kaasas m6ned puuviljad, pudel eelmisel p:aeval kylmarohuks ostetud Napoleoni br:andit. Varjame asjad kotis riietega ja ytleme teistelegi, et nad oma s:o:ogid- joogid kottidesse paneksid.
Paat on tore ja palju ilusam kui ette kujutasime. Suur s:o:ogituba ja eesruum tekil. Laevalael peesitamiseks rannatoolid (oleks aga ilma!) ja alumisel korrusel 2-sed kajutid. Mina ja mu "girlfirend" Katrin saame topeltvoodiga ja korraliku vannitoaga kajuti. Meiega koos on laeval veel 2 prantsuse yli6pilast Juliet ja Mud, iisraeli paar Tal ja Shimrit, USAst bassimees ja loodusmatkade korraldaja, 2 t6mmut ja h:abelikku meest Kiripassi saarelt (100 tuhat elanikku!), 2 vietnami naist ja ylbe vene :arimees ja tema s6bralik venelannast giid.
Kohustuslik ja k6ik-hinnas-tuur h6lmab l6unas:o:oki laeval, yhe suure koopa kylastust, kanuutamist lahel ja 6htus:o:oki. K6ik k:aib kiiresti ja giidi K6ngi vile peale. Kuna koopa juures jokutame kaua, siis kanuutama l:aheme juba p:arast p:aikeseloojangt ja meie tuur Katriniga kestab umbes 20 minutit. Lahesopp on soe ja vaikne ja vesi tundub sobiv ujumise jaoks, kuid oleme mures kylmetamise p:arast. Koorin jalad paljaks (et sokid, sandaalid pärast j:a:aksid kuivaks) ja istume kanuusse. 6nneks on see kuiv ja naaseme pimedas 6nnelike ja kuivadena esimesena kaldale. Kiripassi mehed eksivad pimedas :ara ja kanuutavad nagu hullud m:o:oda lahte, et leida 6ige paat. Neid on seal ju kymneid ja  öösel onn;aha  ainult laevade tulesid.

Tiiult saame SMSi et tal palavik ikka 39,2. Hirmus mure hakkab j:alle pitsitama.
P:arast mereandidest koosnevat 6htus:o:oki koguneme laevalaele ja arutame iisraellastega, kas tuua oma kaasav6etud br:andi ja vein (neil) v:alja v6i mitte. Tal, kes palju r:annanud, arvab, et ilusa kysimise peale ikka saab ja naaseb minut hiljem veinipudeli avaja ja klaasidega. Meie Katriniga j:a:ame kotti peidetud br:andi juurde ja kallame sealt salaja rohelise tee klaasidesse. Kaasav6etud kaartidega 6petame alguses iisraellastele Potiknoid ja nemad hiljem meile m:angu nimega "Shithead". Lahe m:ang, satume hasarti ja m:angime seda viiekesi kuni südaööni. 

Hommikul :aratus kell 7.45 ja kella 8 klopitakse juba k6vasti uksele - hommikus:o:ok ootab. Halong Bay v6tab meid p:aikesega vastu ja teeme usinasti pilte. S6idame veel ringi, kylastame ujuvat kyla, kus asub ka kool jmt vajalik kalameeste jaoks. Et yhte laguuni sisse s6ita, kolime paadist maha ja maksame k6ik kohalikule kalurile 30000d paadis6idu maksu. Laguunis k:aidud, paati tagasi ja asume tagasiteele.
Tiiult tuleb sms, et tal palavik 37,3. Jumal t:anatud.
Hakatakse passe tagasi andma, kuid Tal ei saa enda oma, tema ette tuuakse hoopiski kenasti A4 kiletatud hinnakiri, kus on na:ha kohaliku kange ja lahja alkoholi hinnad (kohalik Dalati vein 288 000d) ja Tal peab nyyd maksma 40% sellest, kuna ta j6i kaasav6etud alkoholi. Iisraellased asuvad ennast kaitsma ja ytlevad, et neid pole ette hoiatatud, kuskil pole silti ja l6ppude l6puks ei hoiatanud neid ka keegi, kui nad klaase kysisid. Laevameeskonna liige marsib passidega minema. Giid K6ng ytleb, et tema on vaid tuurikorraldaja ja see on laevameeskonna rida. Hmh, paha lugu. Ilmselt senikaua, kuni leidub turiste kes passide mitte-k:atte-saamise hirmus raha maksavad, leidub ka selle triki kordajaid. Shimrit ytleb, et kes iganes v6ivad maksta, aga nemad iisraellastena ei maksa ja k6ik. Tal l:aheb s:o:ogitoast v:alja ja t6stab laevamehe peale h:a:alt. L6puks aitab see, et ta :ahvardab vaikseks j:a:nud giid K6ngi sellega, et tema andis oma passi K6ngile ja K6ng peab selle nyyd ka talle tagastama, muidu l:aheb ta politseisse. Politseiga ahvardamine pidi alati h:asti m6juma. Nii l:ahebki ja Tal naaseb 3 minuti p:arast passidega. T:aname 6nne, et me ettevaatlike eestlastena ikka tudengi kombel kotijooki tarbisime.
Tagasi sadamas, viiakse meid ylisuurde turistirestorani s:o:oma. Seal tuuakse laudadesse taas mereande. Kyllaltki uhkelt ja ainuke erinevus rohkem maksvate ja v:ahem maksvate turistide (meie) vahel on see, et rikaste lauas on ka suuri krevette ja rohelist teed.

J:argmistele tulijatele v6ib kokkuv6ttes :oelda, et 30$ n;akku 2 p:aevase tuuri kohta on t:aiesti Ok maksta. Ilmselt v6ttis meie kylalistemaja ka korraliku profiti meie pealt, sest iisraellased maksid 3 p:aevase tripi eest 38$ n:agu. Samas olla p:aev varem 2 -p;aevasel VIP tuuril k;ainud prantslased maksnud 68$. Seega julgen kindlasti soovitada Discoveri Touri (veebist infot ei leia ja hotelliplikad v:aidavad et veebilehte pole) ja nende giidi K6ngi (nimi kuulmise j:argi).

6htune Halong Bay

hommik Halongi Bays

Meie tore paadiseltskond

Vietnam edasij6udnutele

Lao Airline oma 135 $ lennu ja armsa v:aikese lennukiga oli t:aitsa tore ja k6ik sildid nende raamatukestes, piletitel, toidukarbil kinnitasid- meiega lennata on t:aiesti ohutu! Sellegipoolest oli lennujaamas natuke n:arvilsi inimesi ringi sagimas, aga kes kordki K:ardla lennuv:aljalt 6hku t6usnud on, see peaks aru saama, et ei midagi erilist...

Kuna ilmateade lubas vihmast ilma Sapa kandis ja udust, vihmast ilma ka Halong Bay kandis, siis tuli ikkagi otsus vastu v6tta kahe mitte eriti hea variandi vahel. Olime juba kuulnud palju kurikuulsatest Vietnami taksojuhtidest, seep:arast asusime erilise innuga lennujaamas tingima.

Kuna "p:a:astsime" ka yhe Kanada tydruku kellele just hakati 90$ Sapa reisi lennujaamas p:ahe m:a:arima, siis jagasime selle Susaniga Hanoi taksot (15$ ehk 250 000 dongi edaspidi lihtsalt d.) kuni rongijaamani. Plaan oli s6ita k6igepealt kohe raudteejaama, et KUI ON :o:orongi pileteid, siis kohe Hanoist minema, kui ei, siis yks :o:o pealinnas. Öörong aga hoiaks k6vasti aega kokku.
Lennujaam, ilmselt mitte rahvusvaheliste lendude oma (?), asus 35 km linna keskusest. Taksojuhiga sattusime kohe edasij6udnute levelile, hullumeelne Hanoi liiklus, autod 4-5 reas, seal k6rval veel mootorrattad mitmes reas, tuututamine jne. Autojuht oli meil ka selline n:arviline mees, yhes ummikukohas hyppas uksest v:alja ja tahtis eesolevale autojuhile tou kirja panna.

Kuigi meil oli hind 15$ lennujaamast rongijaama kokku lepitud, tiksus taksojuhil siiski ka taksomeeter, mis sydalinna j6udes l:ahenes t6esti 250 tuhandele dongile. Aga siis- yllatus, yllatus- takso peatus mingi booking office ees ja mitu meest asus ymber meie auto tiirlema ja kisama "Sapa, Sapa, train, train, yes, yes". Saime kohe aru, et meid oli yhte reisbyroosse veetud, kust meile lollikestele saab siis mingi tripi maha myya. "Today no train, book here, book here, go Sapa". Istusime nagu mukid autos ja ei liigutanudki. Taksojuht t:ahtsa n:aoga v:aljas, justkui oleks meid otse rongijaama s6idutanud. "Train station, train station!" vastasime ise meestele kooris ja paari minuti p:arast istus tyyp tagasi autorooli ja asusime rongijaama poole teele. Selles "toredas reisibyroos" n:agime n6utute n:agudega veel teisigi tuttavaid inimesi meie Lao lennukist. Nii et sinivalged taksod on k6ik 6petatud enne rongijaama j6udmist yhest kindast reisibyroost l:abi s6itma. Welcome to Vietnam!

No kohal rongijaamas ja anname siis kolme peale 187 000 d mis on 3/4 kokku lepitud summast. Susan paneb 1/4 juurde. Aga taksojuht ei ole n6us 300 000-ga vaid tahab veel juurde. Meie lootsime hoopis 50 yhikut tagasi saada. No siis algas vaidlus kokkulepitud summa ja dollari kursi yle. Vaidluse tuhinas astusime autost v:alja et haarata kotid, kiire oli ju ka- v6ibolla rong kohe l:aheb. Vaidlus l6ppes nii, et taksojuht sai oma 250 tuhat d ja meie jalutasime minema. Ise ka imestasime p:arast,et kuidas ikka nii uhkelt kohe.

Teekond Põhja Vietnami

Rongijaamas trygisime elu eest kohalikega v6idu. Nad sunnikud ei seisa ju mingis arusaadavas j:arjekorras pileti luugi ees, vaid lihtsalt trygivas ebakorrap:arases pusas. Pressisime end pusasse ja saime 25 minuti p:arast v:aljuvale rongile 3 hard sleeperi (k6va magamisase) kohta. Paremad voodid (?) neljastes kupeedes olid otsas. Hinnad 234 000 ja 207 000 dongi vastavalt teise v6i kolmanda korruse nari. Millegip:arast v6ttis piletimyygit:adi 700 0000, vist unustas 25 tagasi anda. Tormasime 6ue, et kiiresti-kiiresti rong leida. LP kirjutab ka, et mitte k6ik p6hja suunduvad rongid ei l:ahe peajaamast, m6ni l:aheb kahe ploki kauguselt, mingist teisest jaamast. Aga m6ne minutiga sinna j6uda...? 6nneks siiski l:aks meie rong peajaamast, aga segases ja pimedas rongijaamas, inglise keelt mitte r:a:akivate inimeste keskel - no peale me l6puks saime. Ja polnudki see hard sleeper nii hull midagi- umbes samasugused kunstnagast ja porolonist pingid kui P:arnu- Tallinn rongis, ainult, et kuuesed kupeed ja mina sattusin lae alla magama. Pinkidel ka linad, aga see oli kyll kogu :o:o keerdus k6hu all. Tekki ja patja ei kasutanud- palav ja padi endal Luang Prabangi paadis6idust alates kaasas. Ei maganud ka.

Lao Cais siis hommikul kell 5 kohal. Edasi l:aks samas tempos nagi Hanoi lennujaamas alanud - tuk-tuki ja minibussi pakkujad kohal, k6ik kisavad "Sapa, Sapa". Hind paistis olevat 30 000 d 1,5h sõidu eest yks inimene. Me polnud veel kindlalt otsustanud kas Sapa v6i Bac Ha kasuks (viimane LP andmetel vaiksem koht, mitte nii turistilinn ja tuntud oma kuulsa pyhap:aevase turu poolest) me siis spontaanselt otsustasime sinna minna.

Viimaks tekkis meile yks "abiline" kes meid lahkesti bussijaama lubas viia, p:arast seda kui bussipakkujate leerist olime otsustavalt l:abi murdnud. "Abiline" juhatas meid kottpimedasse k6rvalt:anavasse, kus v:aitis bussijaama olevat. Vantsisime siis kuulekalt kannul ja vaata imet- oligi jaam. Ja busski kohe ees! Ja hakkab s6itma  ka kenasti 5.15. T:anasime "abilist" k:attpidi, sest ta aitamise eest raha ei tahtnud. S6brake aga aitas bussijuhil meile hinda "t6lkida". Hind oli 100 000d nina peale (~58 EEKi). Huvitav, Sapasse 30 000 ja 1,5 h ja Bac Ha'sse mis 2 h kaugusel siis 100? Meie kotid vinnati peale ja "abiline" bussiuksel v"aitis, et raha tuleb nyyd kohe bussijuhile anda. Millegip:arast hakkas vaikselt tekkima kahtlus, et :akki pole tegu 6ige bussiga ega 6ige hinnaga. Korralikult magamata, kell 5 hommikul ei ole v:aga v6itlusvalmis ju ka. Buss juba s6idab ja meie "abiline "ripub ikka bussiuksel ja k:asib juhile kohe raha anda. S6ber abiline on tal ilmselt bussiassistent kes saab ka teada turistidele :oeldud hinna. Kuid juht, assistent nr 1 nimetagem teda oksekoti spetsialistiks (k6ik kohalikud haarasid kohe kilekotid!) ja assistent nr 2 ehk rahakogumise spetsialist meilt raha ei kysinud. Buss j6udis yhele t:anavanurgale ja j:ai sel seisma. Seal tekkis kyll tunne, et astume siiski bussist v;alja ja m6tleme ikka enne kas l:aheme ikka Bac Ha 'sse.

Ebakindlusest sai otsus. Saime siis bussist kottidega v:alja ja kysisime yhelt teiselt onult (nr 1 assistent) mis pilet maksab. Onu ytles, et 50 000. No teine asi! Kobisime j:alle kottidega bussi. S6it Bac Ha poole l:aks lahti. Bussi tuli palju toredaid rahvariides t:adisid, ei julgenud nendest pilti teha, aga salaja iPodiga filmisin kyll. Kui avaneb v6imalus panen yles siia. Bussis toimus ka :age s6nas6da- 2 mammit kes poolel teel peale tulid, keeldusid yle 20000d maksmast ja bussis l:aks :agedaks vaidluseks. Oksekoti spetsialist, kes ilmselt oli natuke boss ka, muutus kurjaks ja mingil hetkel peatati buss ja hakati t:adide kotte keset suvalist m:agismaad v:alja loopima. Selle peale t;adid n6ustusid hinnaga (silma j:argi hinnates 40 tuhat) ja kotid loobiti bussi tagasi. S6it j:atkus.

Kohalikega bussis.
Kell on 6 hommikul ja närv hakkab seest kaduma

Buss on peatunud ja tädide pakke-kotte tõstetakse tagasi bussi pärast agedat vaidlust.

Bak Ha`s (4700 elanikuga m:agikyla) kohal umbes 8 paiku, asusime hotelle l:abi kammima. Leppisime l6puks 10$ hotelliga, mis polnud mingi ilus, aga oli odav ja ajas asja :ara. Juba olime otsustanud, et yle yhe :o:o siin ei ole. Kotid tuppa, ruttu soojad asjad v:alja ja asusime linna vaatama. Muud ju teha polnudki. 6hk oli nii kylm, et suust tuli sooja aru kui hingasid. Minu hinnangul nii 6 kraadi kandis ehk temperatuur. Ostsin t:adidelt yhe villase r:atiku , pyydsime kohalikke pildistada, eriti ei julgenud ka- ysna lihtne kylarahvas ja v:aidetavalt panevad pahaks pildistamist.

Neljapäeva hommikune jalutuskäik talvisel Bak Ha linnakeses

Aga ise n:agime v:alja nagu kolm ahvi- riided yksteise otsas ja magamiskott seljas. Hotellis tagasi 10:30, midagi pole teha kui voodis end soojendada. Tiiul hakkab kylm ja kraadiklaas n:aitab v:aikest palavikku. Vannitoast leiame suure pesukausi- paneme selle kuuma vett t:ais ja teeme kõigile sooja jalavanni. Igaks juhuks ka popsud Bittneri palsamit. Viimane sai kyll rohkem k6huh:adade tarvis kaasa v6etud, aga kuna siiani t:aitsa puutumata, siis avame selle pidulikult ja lonksame kylmetuse vastu.

Kuuleme kuskilt, et kell 12 l:aheb buss tagasi Lao Caisse. Et sealt siis saaks edasi Sapasse. On kyll kylm, aga Sapas on ehk midagi teha, kuhugi minna ja midagi enamat vaadata.

Otsustame kiirelt :aramineku kasuks, maksame hotellit:adile 100 000d "valuraha" mitte-ööbimise eest ja lahkume. Tagasi Lao Cai's kuuleme, et Sapas on sama kylm, kui mitte hullem. (Hiljem lisatud (22.11): Hanois loen kohalikust inglise keelsest ajalehest , et talv tuli p6hja piirkonda 2 n:adalat varem ja erakorraline kylm ning temperatuurilangus kuni 2,8 kraadini Sapa kandis on rikkunud ka p6llumeeste saagi) V6tame :o:orongi piletid tagasi Hanoisse.

Teele nyyd pussakad, teele! Istume praegu rongijaamas ja teeme aega parajaks.

24 tunni jooksul oleme palju j6udnud!