Vietnami inimesed

Vietnamlased on kahtlemata tiba teistsugused kui teised Kagu- Aasia rahvad.

Kõige enam meenutas Vietnam ja selle inimesed mulle hiinlasi. Toidud ka.

Pole ka ime- tuhat aastat Hiina kulutuuri mõju all on kahtlemata oma jälje jätnud. Muidugi on neid palju ka- üle 85 miljoni, kellest üle 10 elab juba kahes suurlinnas ja mingiks lõpliku mulje jätmiseks olime me seal liga vähe. Jällegi- 3 nädalat ühe riigi jaoks ON vähe!!!

Hiinlaste 1000- aastase okupatsiooni tulemusena toodi sisse riiki sisse uued usundid- konfutsianism, taoism ja Indiast theravada budism ning hinduism. Usku suhtuvad vietnamlased aga üpris leigelt. Oluliselt leigemalt kui Laoses, kus see Taiga võrreldes tundus juba ebaharilik. Muidugi on igas külalistemajas- õues või toas näha korras hoitud altarit, aga mingit erilist askeldamist selle ümber näha polnud.

Ainukesed budistlikud tüübid mõlemas riigis olid koerad, kassid ja muud pudulojused. Vot nemad esindasid küll budistliku rahu kogu oma olemuses. Ei mingit kutsu-kutsu ampsti pepust haaramist, nagu Kambodžas. 

Tundub, et ka nende arvukuse piiramisega pered ei tegele- las loomakesed elavad ja olgu neid palju. Rannakalurite koerad toituvad näiteks kaladest ja mingit eriroogasid (hoidku jumal – krõbuskeid) keegi neile ei tee.

Munkasid ei näinud kuskil.

Vietnamlase ärivaist on kahtlemata tugevam ja kauplemisoskus kavalam kui laose, tai või kambodza tüüpidel. Sellegipoolest võrreldes hiinlasega ei hakka vietnamlane sulle väga peale käima kui tema kauba hinnaga väga leppida ei taha ja minema jalutad. Haruharva tuli keegi järgi ja ütles Okei, Okei.

Mui Nes ja Hanois kus pikemalt peatusime ja ühe ja sama kauba hinda erinevates müügikohtades-poodides uurisime, ei olnud märgata, et kaupmees sulle lahkelt hinna alla laseks, kui vihjad, et kõrvalpoes midagi soodsamalt pakutakse. Ei, tema hind on selline ja take it or leave it. Pudel sama rummi maksis 60, 55, 22, 25 (hinnad vastavalt ostmise ajalisele järjestusele) tuhat dongi. Poed enam vähem kõrvuti. Madalaima pudeli hind eesti rahas 15 krooni, kraade 29.

Kahlemata on vietnamlased head ärimehed ja ega nad ei püüagi varjata oma huvipuudust sinu vastu, pärast teenuse või ostu sooritust (Hmh- kas me eestlased oleme teistsugused? Vist mitte.) Mida lihtsamad inimesed, seda siiramad, mida tähtsamatel ametikohadel seda ülbemad ja kurjemad. Nagu igal pool. Kahju, et ei sattunud küladesse ja kohalikele lähemale. Mister Hai juures koduskäik jäigi meie highlightiks sel reisil.

Riietumisstiil on palju rahvusvahelisem kui ootasin, sisuliselt oma kultuurimõjusid polnud enam kuskil peale Bak Ha (Sapa piirkond) näha välja arvatud ehk kuulus vietnami kolmnurkmütsike. Kui laose naised kandsid veel pikki mässitavaid seelikuid mille allosas oli kohalik muster (võimalik et piirkonna kaupa erinev), siis Vietnamis sellist asja näha polnud. Ainult välismaine trendikaup. Muidugi erandina on kuulus pidžaama ikka see mis Kagu–Aasias iga enesest lugupidav täiskasvanud naine 24h seljas kannab. Vihmase ilmaga kummikud jalas, kuivaga plätud. Plätu on üldse nii tavaline jalanõu, et kui see ära kaob, siis haarad esimesest ettejuhtuvast kohast aga uued (mis siis et need sulle ei kuulu) – küll omanik otsib uued. Laoses Luang Prabangi guesthouses meid isegi häiris, et pererahvas enesestmõistetavalt hommikusel ajal meie plätudega ringi askeldas. Otsi siis neid mööda maja taga…

Suvalises kohas mööda tänavaid käies võis mõni plätu või plätupaar ette jääda, justkui oleks inimene nende seest just õhku haihtunud.

Naised pidžaamas

hommikusöök tänaval

Klienditeenidus on palju- palju püüdlikum kui Laoses ja mõningates söögikohtades hämmastavalt soe, hooliv, südamlik. Tuli harjuda natuke, et seda loomulikuna võtma hakkasime. Mui Ne ajaks ja Mister Hai perekonnaga kohtudes oli juba selge, kui toredad ja siirad nad on. Näiteks tänaval juba kaugelt märkasid meid ja hakkasid hallootama ja hüüdma nagu oma vanu sõpru.

Mingi veider komme on vietnamlastel veel. Kahtlustan et see on seotud kooliharidusega ja inglise keele õppega. Nimelt „tere“ asemel on tavaks koheselt asuda „rünnakule“: Where are you from?“ Algul on naljakas ja tore ja muudkui vastad uhkelt: from Estonia. Aga ega keegi midagi edasi ei küsi ja sealt edasi saab minna ainult jutt sellele mis toredat kaupa vietnamimies sulle pakkuda saab. Mingil hetkel hakkas see aga tõsiselt tüütama ja vihastasin kord Hoi Anis isegi hommikul, kui olin ühte vaiksesse majamuuseumi jalutanud ja pimedusest kostis kärisev-nõudlik hääl: "Excuse me, where are you from?“. Viimaks otsustasime juba- ütleme, et oleme Hanoist. Rahu majas.

Vietnami rahvaarv on umbes sama mis Saksamaal, kuid kolmandate riikide arvestuses madalaima töötusega. Seda võis märgata igal pool ja ausalt öelda olin juba jõudnud unustada, et veel 15-20 a tagasi oli meil ka iga ameti peale 3-4 meest. Näiteks igas bussis (linnade vahelised) töötas kolm ametimeest- bussijuht, asjapulk ja piletikontrolör. Kahe viimase hulgas oli üks kindlalt boss, kes käsutas nõrgemat.
Halong Bay paadimeeskond koosnes kaptenist ja viiest-kuuest meeskonnaliikmest, kel minu arusaamise järgi polnud suurt midagi teha. Mui Ne guesthouses igavlesid päevade kaupa plikad (10 ehk) kelle päevatööks oli tubade koristus ja teenindus. Kui turist just midagi küsis, eks nad tegid ka, aga üsna tüdinud moega. Mingis ehete poes (suurusega 40m2) töötas 16 klienditeenindajat, olime kolmekesi ainsad kliendid.

Üks põhilisi kohalike meelelahutusi on õhtul kella 5 paiku algavad seebikad. Kuna majade nii öelda garaažidesse ehitatud elutoad on ühtlasi ka müügisalongid, siis saab ju mitu kärbest ühe hoobiga. Oled tööl ja puhkehetkel korraga. Tegelikult maja projekt ilmselt näebki ette, et suured kahepoolsed uksed on ühtlasi maja ja elutoa usteks. Pildil vähe kehvalt näha.

Uksed on hilisõhtuni pärani lahti, mitte vaid palavuse pärast, vaid selleks, et kui sul ostusoovi peaks olema, astu sisse, aga ära pahanda, et muidu ma veedan oma tavapärast õhtut- vaatan telekat, söön või õpin koos lastega.

Vietnamimies õhtul oma riidepoes kitarri tinistamas.
Naine tegeles meiega ja lapsed õppisid samas poes laua taga.

Restoranis või oma gesthouses pead arvestama, et kui telekas on lahti- on kõik teenijad ninapidi selle ees ja oma tagasihoidliku soovi saad esitada siis kui kellelgi on aega sind tähele panna. Aga kui siis sind tähele pannakse, siis mitte vastumeelselt- saad lahke naeratusega selle mis palusid ja teenindaja naaseb televisiooni lummusesse.

Kui vietnami inimene tööd ei tee, siis ta magab.

Sellised sõidukid tahab Vietnami valitsus lähiaastatel kindlasti linnatänavailt kaotada.
Muidgi on need võimukompleksiga turistide hulgas ikka väga populaarsed.

Tädi, kes midagi müüb

Kass, kes pikutab poeletil

väsitav tööpäev

Sattusime Saigonis ühele nn toidumessile. Kõik kohalikud ja riiklikud restoranid olid oma köökidega suurde parki välja tulnud. Toimusid demonstratiivesinemised ja söömine.
Kõik mis jääb laualt üle, visatakse maha. Ei mingit au- ega häbitunnet.

Kõike mida on vaja vedada, saab teha ka väikse ratas-käruga.
Tahan sõidutan turiste, tahan vean diivanit!

vetsupaberi vedaja Hanois

Vietnam oli tore. Aga Laosesse läheksin uuesti parema meelega- väheseks jäi.

Lõpuks õppisin ka videode laadimise ära.

Vietnami tikkijad tööhoos
(Hoi An,is ehk we-can-copy-everything pealinnas)

Bangkok again

Eile j6udsime kuninga synnip:aeva puhuks taas Bangkokki. Seekord olime nii tublid, et tulime lennujaamast tavalise public bussiga ( nr 556, hind 33 bahti n:agu) mis pidi meid Khao San Roadi l:ahedale tooma. Aga kuninga synnip:aeva puhul toimus linnas selline hullumeelne pidu, et meid pandi maha kuskil vabadusmonumendi l:ahedal.

Marssisime tuhandete roosadesse pluusidesse ja kleitidesse riietatud tailaste vahel ja n:agime superv6imsat ilutulestikku. Ei siin maal kyll suurejoonelisusega kokku ei hoita.

Natuke shopingut ja mojito :amber ja koju magama. T:ana kihutasin kohe hommikul massazhi ja see oli j:alle mega hea. Ei ole midagi :oelda, ega tai massazhist paremat ikka naljalt pole. Miks keegi ei v6iks teha Tallinna yhe normaalse tai massaazhi koha, kus oleks normaalsed hinnad (ok 60 kroonise massazhiga Eestis vist keegi salongi pidama ei hakka aga ikkagi... tehtagu ometi!) ja head mass:o:orid.

Pikalt pole aga enam. Jooksen tuppa pakkima- soojad asjad ja vedelikud on ikka teema.
N:aeme Eestis!

P.S ja natuke kirjutan siia Eestist ka veel (kui aega jagub) Vietnami inimestest ja reisist yldse.

Saigon

Oleme nyyd l6puks transfertsoonis ehk Saigonis ning jätkan tillukesest internetipunktist blogimist.

V6rreldes pealinna Hanoiga, elab siin 2 korda rohkem inimesi (umb 7 miljonit) aga meie ei ole oma backpackerite getos, mis on muide sujuvalt muutunud ka k6ikide valgete turistide getoks, eriti Saigoni suurust suutnud hoomata. Ju n:aeb seda t:ana lennuki aknast.

Linn nagu linn ikka, uhked hotellid kaunistatud kuusepuude ja muu j6ulun:anniga. Mui Ne's n:aiteks palmipuud (vt pildilt).

Meie piirkond ehk Pham Ngu Lao Area erilist j6uluvaimustust yles ei n:aita. V:aga palju kuuski ja j6ulukarda pole n:aha. Vaid n:annimyyjad t:adid t:anaval on oma kaasav6etud sylelapsed kaunistanud p:akapikumytsiga- m6lemad aksessuaarid ilmselt selleks, et turistide sydant hellaks teha. Ja need sylelapsed on muideks oma emmedega 6ues hilis:o:oni v6i varavalgeni- seni kui on neid kellele myya.

Sattusime siin esimest korda hotelli (Nga Hoang Hotel), kus konditsioneer toas ja hommikus:o:ok hinna sees. Selle eest maksame ka 15$ tuba, aga lihtsalt ei jaksanud ka v:aga palju kottidega ringi traavida, kui reedel p:arast 6h (mite 4-5 nagu LP ytleb) bussis6itu ja hullumeelseid ummikuid Saigoni j6udsime. Esimene 6htu kulus selle peale, et leida parim peopaik, kuid Katrini suureks pettumuseks sellist ei leidnud ja l:aksime koju magama. Eilse p:aeva v6ib nimetada ilup:aevaks- k:aisime pimedate massazhis

(~ 30kr) mis oli 100 korda parem kui Mui Ne 12$ 6limassazh, mida eelviimasel 6htul proovisin ja mis suuremas osas keskendus tagumikule...

Siis l:aksid plikad j;argmist salongi proovima- olime kuulnud, et juuksepesuga ei tasu Saigonis enam ise tegeleda, profid teevad seda palju paremini. Katrin v6ttis juuksepesu, peamassazh ja hoolitsus palsamiga k:ais hinna sisse ja Tiiu tegi varbad kauniks. P:aris pedikyyri Eesti m6istes Aasias ei saa (ehk uhketes ilusalongides ja ektstra full treatmendi nime all ehk?) ilmselt. Ka Laoses sain pedikyyri nime all kogemuse: lakk maha, natuke varbakyynte kallal nakitsemist, viilimine, uus lakk peale ja n:agemist.
T:ana samad plaanid- peame kell 12 ehk 1,5h p:arast hotellist v:alja chekkima ja siis on meil 3h iluteenuste jaoks. Lennujaama l:aheme ilmselt kohaliku bussiga, pidi minnema turu juurest ja maksma 3000+3000 (koti eest) dongi inmene. Versus takso -100 000d parimal juhul.

Eile 6htu veetsime kohalikus k6rtsis rummi ja ananassimahla saatel koos kahe kanadakaga, kellega Mui Nes tuttavaks saime. Vietnamlased on k6vad jalkaf:annid. Ma ei tea kellega m:ang k:ais (v:aidetavalt mingi Aasia Cup, v6i meistiri6istlus vmt) , kuid nad v6itsid ja siis k:ais kogu linnas hull pidu. Olime m:angu ajal just massazhis ja ei saanud algul aru miks massazhi tydrukud kogu aeg pinevalt raadiot kuulavad, aga kui v:arava ajal massazh peatus ja k6ik plasutasid, siis saime aru. 6htul toimus linnas paraad. Muidigi kohaliku tava kohaselt motokate ja suurte ja v:aikeste Vietnami lippudega. Motokate hordid koos huilgavate ja kiivriga kandikuid taguvate vietnamlastega m66dusid meist terve 6htu ja kohalikes s6nul toimub paraad varavalgeni. V:aikesed n:atsumyyjad lapsukesed on siis jalkaf:annidelt peapaelad ja v:aiksed lipud saanud ja myyvad neid t:naval turistidele edasi. Meie Kandada s6ber Cortney ostis 10000d eest yhe sellise paela ja nii p:a:asesime hullematest pakkujatest.

Mingil hetkel kui j6uan kirjutan Vietnami inimestest pikemalt. Nad on ikka teistmoodi kui Laose omad.

T:ana k:ais meil siis l6puks p:akapikk ja t6i k6ikidele varbavahe pl:atusse yhe Kalevi kommi.

Hiljem

Iluprotseduurid tehtud. Mina ikka pimedate massazhi. Sedakorda 6nnestus saada mitte konditsioneeriga tuppa ja see oli 6ige otsus.

Seal olid vanemad prouad ning sestap ka paremad mass:o:orid kui need noored pilkad, kes endale konditsioneeriga toa olid rabanud. Maksin 40 000d (25kr) ja olin t:adiga v:aga rahul. Edasi juuksurisse. Seal t:adid (noored naised) n:agid ikka peapesuga vaeva. Kõigepealt viskad aga selili tooli pikali ja siis juuksurid pesevad su pead igasugu asjadega ja isegi teevad n:ao massazhi, peamassazhist r:a:akimata. Uhh, kui m6nus! Kõik see l6bu kestab umbes 30 minutit ja l:aheb maksma 35 000d (umb 20 kr).

Katrin ja Tiiu tegelesid samal ajal pedikyyri ja massazhiga.
Siis l:aksime veel võtma viimast Vietnami einet, sest minu jaoks aasia toiduga on nyyd varsti pikemaks ajaks yhelpool. Selle p:aristoiduga ma m6tlen, sest kodus saab ju kyll syya teha, aga ilma v:arskete maitseaineteta see pole ikka see...

Viimased kevadrullid ja mangoshaked

P.S Oeh, pean hakkama millalgi tegelema teemaga - kuidas Helsingist Eestisse saada.

Ikka rand

Ei yhtegi p:aeva reata!

Kalameeste naised hommikul v6rke kokku pusimas

Ja linna ainukese s6idutee :a:ares rannakarpe myymas.

Valged liivadyynid

Ega midagi pole kirjutada ka.

Hiljem
Reede, 4. detsembri hommikul:

Elu on l:ainud huvitavamaks ja seltskond muutunud. Neljap:aeval lahkusid Austin, Zev ja Chris meie naaberbangalost ja eestlased Raiko ja Mariliis. See eest aga oleme t:aiendust saanud uute eestlaste n:aol. Saabusid riburada ja väikeste vahedega Jorma, Merle ja Siim.
T:anu Jormale saime tuttavaks kohaliku Mui Ne mehe tema perekonnaga. Mr Hai kalarestoran paikneb Mui Ne p6hit:anava :aares, kuhu Jorma s6nul on tekkinud poole aastaga umbes 8 madalate plastmass lauakeste ja toolidega nn fishermani restorani. Kevadel olla mr Hai oma olnud ainuke.

Avastasime need rannarestoranid juba 3. p:aeval ja peale seda k:aisimegi pea iga 6htu ainult seal s:o:omas. Yhes olid n:aiteks maailma k6ige nooremad ettekandjad- tydruk umbes 4 aastane ja 2 poissi umbes 5-6 aastased. Pole kunagi näinud nii professionaalse pyhendumusega teenindajad 6llepudeleid avamas. Ei saa lapst:o:oj6u kasutamises ka perekonda syydistada, sest tegemist oli t:aiesti tavalise 3-lapselise kaluri perekonnaga kus igayhel olid oma t:o:oylesanded paigas.

Niipea kui Jormaga kokku saime, l:aksime kohe kylastama tema suurt s6pra Mr Haid. Oh seda r66mu ja kallistamist. Mr Hai oli nii tore ja k:aristas meile kohe vaagnat:aie krabisid v:alja. Yhlasi saabus kohe ka kutse homseks tema juurde koju 6htus:o:ogile. No tore! Aga kas me tohiksime m6ned s6brad veel kaasa kutsuda?
Kutsest kolmele sai kutse kuule. Hai kysis kas meile kana maitseb- ta naine siis hakkab meile kanarooga valmistama. Noh, ei saanud ju oma pettumust v:alja n:aidata- kui kalamees tahab  kylalistele kanarooga teha- no las ta siis teeb.

Mister Hai vend kypsetab rannarestoranis meile rannakarpe

Kylas mister Hail.

Tore mees- kohalik kalamies, :arimies, nalja ning napsumees.

mr Hai kutsus koju noorema venna appi (naine millegip:arast lahkus kodust) meile krevette ja v:ahke keetma. mr Hai l6i aina klaase kokku. ("Mok, Hai, Bai- Joo" ehk yks, kaks, kolm - terviseks!). K:atepuhastamiseks haaras ta toa ainsast sektsioonkapist hulga trykitud v6i t:aiskirjutatud pabereid (tundusid justkui laenulepingud vmt t:ahtsat, aga mr Hai aina kordas- not important, not important. Ja need paberid olid meile taldrikuteks, k:atepaberiks ja prygikausiks. Oli l6bus!

T:ana reedel (viimane t:aisp:ev siin) l:aehme 6htul Mr Hai restorani 6htul gekot s:o:oma.

Nyyd on meie eestlaste kamp kasvanud ka suuremaks - eile koguni mingil hetkel lausa 9 inimest kokku.

Siin me elame.

Mui Ne. Rand

Oleme juba neljandat p:aeva siin Mui Ne rannas. Pole eriti midagi n:ainud ega teinud. P6hiline trajektoor p :aevas on jargmine: ujuma - s:o:oma - ujuma - p:aevitama (varjus lesima) -ujuma - s:o:oma- ujuma- poodi rummi j:arele, terassile pl:akutama, peole.

Ja nyyd ma ymisen vaikselt "Nii need p:aevad l:aevad..."

Rannakalurite paadid

kokonutisalu

Ausalt :oeldes oli suurim hirm esimesel p:aeval kokonutiga vastu pead saada. Mul pole kunagi varem olnud nii suurt igatsust ja vajadust oma armsa jalgratta kiivri j:argi. Pean tunnistama, et esimesel p:aeval koguni hoidsin igaks juhuks k:att pea kohal. Kohalike jaoks naeruv:a:arsuse etalon.

Kui ikka sellised (ylal pildil) kookosekuhilaid n:aed, siis v:agisi tekkib m6te, et kui yks sihuke myrakas vastu pead lendab, mis siis kyll... Mina muidugi arvasin, oh seda 6nnetust kui peale matsu saad sa ka yleni kookosepiimaga kokku, kuid Katrin arvas, et ainuke märg asi mis m:o:oda sind alla voolab v6ib olla su enda aju...

Meie oma peigmeestega :-)

V:aike plaan on siiski t:ana pealel6unal j6uda valgeid liivadyyne vaatama ja ehk homme :ara s6ita. Tahaks veel enne pyhap:aevast :aralendu teha 2-3 p:aevase Mekongi Delta tripi. Aga noh, raske on siit lahkuda- mitte, et siin midagi erilist oleks, aga rand ja ilusad noored poisid...
Nii me siis kudrutame siin p:aeval ja :o:osel ning ei saagi kodust kaugemale....

Eks kirjutan varsti pikemalt. Praegu ei jaksa lihtsalt - pean kohe ujuma minema.

Hiljem. Kell 9:43 6htul.

Punastes liivadyynides k:aidud. T:anu siia j6udnud eestlaste pundile ja renditud motokatele. P:aeva magasime j:alle maha ja bussipileteid homseks ei v6tnud. Selle peab ostma v:ahemalt p:aev varem oma resordist ehk hotellist. Neil on siin ju k6ik resordid. Pildil meie bangalo -22 dollarit öö.

Hiljem on v:alja tulnud et oleks saanud ka toa ka 5 v6i 7 dollariga. Aga ei jaksanud otsida.

Tiiu j:alle palavikuga voodis, ehk ylehomme siis minek.

(Hiljem lisatud: vaese Tiiukese palavik kestis taas 4 päeva. Vähemalt sundisime ta pühapäevast neljapäevani koju voodisse. Palavik ei tõusnud küll enam 39 pealt oluliselt kõrgemale, kuid 38-lt alla läks ta lõpuks vaid pärast Dr Heinla poolt antud antibiootikume. Tegime täpselt nii, nagu arstid ei luba- ehk Tiiu hakkas sööma võõraid antibiootikume ja neljapäevast algas jõudsalt paranemine.
Diagnoosi pani Tiiu ise- lümfisõlmede põletik.
Tiiule tehtud raviskeem (antibiootikumid Katrinilt, raviskeem minult) nägi ette bangalost ja voodist mitte väljumist. Äärmisel juhul neljapäevase päeval ehk üks päev pärast palaviku kadumist, võib Tiiu tulla meiega jalutama ja mr Hai juurde külla.

Niisiis seltsilisteks vaid Katrin ja peigmehed. T:ana on mul rummipaus. Kindlalt!
Olen juba yle kyla kuulsaim tantsul6vi. Yks kohalik vietnamimies pidas mu t:ana tee:a:ares kinni ja kiitis, et mu eilne tants meeldis talle v:aga.
Ja meie hotelli turvamees (kes :o:ositi meie aja ja basseiniga territooriumil silma peal hoiab) yritas mind musitada eile :o:osel kui koju j6udsin. Või mis yritas- musitaski! Kyll on ikka tore nii pop olla :-) Hullumaja!

Homseks on juba 10 $ n:akku makstud rings6idu eest valgetesse liivadyynidesse ja veel kuhugi - j:arjekordne waterfall v6i midagi sellist.

Tsau siis seniks!