Vietnamlased on kahtlemata tiba teistsugused kui teised Kagu- Aasia rahvad.
Kõige enam meenutas Vietnam ja selle inimesed mulle hiinlasi. Toidud ka.
Pole ka ime- tuhat aastat Hiina kulutuuri mõju all on kahtlemata oma jälje jätnud. Muidugi on neid palju ka- üle 85 miljoni, kellest üle 10 elab juba kahes suurlinnas ja mingiks lõpliku mulje jätmiseks olime me seal liga vähe. Jällegi- 3 nädalat ühe riigi jaoks ON vähe!!!
Hiinlaste 1000- aastase okupatsiooni tulemusena toodi sisse riiki sisse uued usundid- konfutsianism, taoism ja Indiast theravada budism ning hinduism. Usku suhtuvad vietnamlased aga üpris leigelt. Oluliselt leigemalt kui Laoses, kus see Taiga võrreldes tundus juba ebaharilik. Muidugi on igas külalistemajas- õues või toas näha korras hoitud altarit, aga mingit erilist askeldamist selle ümber näha polnud.
Ainukesed budistlikud tüübid mõlemas riigis olid koerad, kassid ja muud pudulojused. Vot nemad esindasid küll budistliku rahu kogu oma olemuses. Ei mingit kutsu-kutsu ampsti pepust haaramist, nagu Kambodžas.
Tundub, et ka nende arvukuse piiramisega pered ei tegele- las loomakesed elavad ja olgu neid palju. Rannakalurite koerad toituvad näiteks kaladest ja mingit eriroogasid (hoidku jumal – krõbuskeid) keegi neile ei tee.
Munkasid ei näinud kuskil.
Vietnamlase ärivaist on kahtlemata tugevam ja kauplemisoskus kavalam kui laose, tai või kambodza tüüpidel. Sellegipoolest võrreldes hiinlasega ei hakka vietnamlane sulle väga peale käima kui tema kauba hinnaga väga leppida ei taha ja minema jalutad. Haruharva tuli keegi järgi ja ütles Okei, Okei.
Mui Nes ja Hanois kus pikemalt peatusime ja ühe ja sama kauba hinda erinevates müügikohtades-poodides uurisime, ei olnud märgata, et kaupmees sulle lahkelt hinna alla laseks, kui vihjad, et kõrvalpoes midagi soodsamalt pakutakse. Ei, tema hind on selline ja take it or leave it. Pudel sama rummi maksis 60, 55, 22, 25 (hinnad vastavalt ostmise ajalisele järjestusele) tuhat dongi. Poed enam vähem kõrvuti. Madalaima pudeli hind eesti rahas 15 krooni, kraade 29.
Kahlemata on vietnamlased head ärimehed ja ega nad ei püüagi varjata oma huvipuudust sinu vastu, pärast teenuse või ostu sooritust (Hmh- kas me eestlased oleme teistsugused? Vist mitte.) Mida lihtsamad inimesed, seda siiramad, mida tähtsamatel ametikohadel seda ülbemad ja kurjemad. Nagu igal pool. Kahju, et ei sattunud küladesse ja kohalikele lähemale. Mister Hai juures koduskäik jäigi meie highlightiks sel reisil.
Riietumisstiil on palju rahvusvahelisem kui ootasin, sisuliselt oma kultuurimõjusid polnud enam kuskil peale Bak Ha (Sapa piirkond) näha välja arvatud ehk kuulus vietnami kolmnurkmütsike. Kui laose naised kandsid veel pikki mässitavaid seelikuid mille allosas oli kohalik muster (võimalik et piirkonna kaupa erinev), siis Vietnamis sellist asja näha polnud. Ainult välismaine trendikaup. Muidugi erandina on kuulus pidžaama ikka see mis Kagu–Aasias iga enesest lugupidav täiskasvanud naine 24h seljas kannab. Vihmase ilmaga kummikud jalas, kuivaga plätud. Plätu on üldse nii tavaline jalanõu, et kui see ära kaob, siis haarad esimesest ettejuhtuvast kohast aga uued (mis siis et need sulle ei kuulu) – küll omanik otsib uued. Laoses Luang Prabangi guesthouses meid isegi häiris, et pererahvas enesestmõistetavalt hommikusel ajal meie plätudega ringi askeldas. Otsi siis neid mööda maja taga…
Suvalises kohas mööda tänavaid käies võis mõni plätu või plätupaar ette jääda, justkui oleks inimene nende seest just õhku haihtunud.
Naised pidžaamas
hommikusöök tänaval
Klienditeenidus on palju- palju püüdlikum kui Laoses ja mõningates söögikohtades hämmastavalt soe, hooliv, südamlik. Tuli harjuda natuke, et seda loomulikuna võtma hakkasime. Mui Ne ajaks ja Mister Hai perekonnaga kohtudes oli juba selge, kui toredad ja siirad nad on. Näiteks tänaval juba kaugelt märkasid meid ja hakkasid hallootama ja hüüdma nagu oma vanu sõpru.
Mingi veider komme on vietnamlastel veel. Kahtlustan et see on seotud kooliharidusega ja inglise keele õppega. Nimelt „tere“ asemel on tavaks koheselt asuda „rünnakule“: Where are you from?“ Algul on naljakas ja tore ja muudkui vastad uhkelt: from Estonia. Aga ega keegi midagi edasi ei küsi ja sealt edasi saab minna ainult jutt sellele mis toredat kaupa vietnamimies sulle pakkuda saab. Mingil hetkel hakkas see aga tõsiselt tüütama ja vihastasin kord Hoi Anis isegi hommikul, kui olin ühte vaiksesse majamuuseumi jalutanud ja pimedusest kostis kärisev-nõudlik hääl: "Excuse me, where are you from?“. Viimaks otsustasime juba- ütleme, et oleme Hanoist. Rahu majas.
Vietnami rahvaarv on umbes sama mis Saksamaal, kuid kolmandate riikide arvestuses madalaima töötusega. Seda võis märgata igal pool ja ausalt öelda olin juba jõudnud unustada, et veel 15-20 a tagasi oli meil ka iga ameti peale 3-4 meest. Näiteks igas bussis (linnade vahelised) töötas kolm ametimeest- bussijuht, asjapulk ja piletikontrolör. Kahe viimase hulgas oli üks kindlalt boss, kes käsutas nõrgemat.
Halong Bay paadimeeskond koosnes kaptenist ja viiest-kuuest meeskonnaliikmest, kel minu arusaamise järgi polnud suurt midagi teha. Mui Ne guesthouses igavlesid päevade kaupa plikad (10 ehk) kelle päevatööks oli tubade koristus ja teenindus. Kui turist just midagi küsis, eks nad tegid ka, aga üsna tüdinud moega. Mingis ehete poes (suurusega 40m2) töötas 16 klienditeenindajat, olime kolmekesi ainsad kliendid.
Üks põhilisi kohalike meelelahutusi on õhtul kella 5 paiku algavad seebikad. Kuna majade nii öelda garaažidesse ehitatud elutoad on ühtlasi ka müügisalongid, siis saab ju mitu kärbest ühe hoobiga. Oled tööl ja puhkehetkel korraga. Tegelikult maja projekt ilmselt näebki ette, et suured kahepoolsed uksed on ühtlasi maja ja elutoa usteks. Pildil vähe kehvalt näha.
Uksed on hilisõhtuni pärani lahti, mitte vaid palavuse pärast, vaid selleks, et kui sul ostusoovi peaks olema, astu sisse, aga ära pahanda, et muidu ma veedan oma tavapärast õhtut- vaatan telekat, söön või õpin koos lastega.
Vietnamimies õhtul oma riidepoes kitarri tinistamas.
Naine tegeles meiega ja lapsed õppisid samas poes laua taga.
Restoranis või oma gesthouses pead arvestama, et kui telekas on lahti- on kõik teenijad ninapidi selle ees ja oma tagasihoidliku soovi saad esitada siis kui kellelgi on aega sind tähele panna. Aga kui siis sind tähele pannakse, siis mitte vastumeelselt- saad lahke naeratusega selle mis palusid ja teenindaja naaseb televisiooni lummusesse.Naine tegeles meiega ja lapsed õppisid samas poes laua taga.
Kui vietnami inimene tööd ei tee, siis ta magab.
Sellised sõidukid tahab Vietnami valitsus lähiaastatel kindlasti linnatänavailt kaotada.
Muidgi on need võimukompleksiga turistide hulgas ikka väga populaarsed.
Muidgi on need võimukompleksiga turistide hulgas ikka väga populaarsed.
Tädi, kes midagi müüb
Kass, kes pikutab poeletil
väsitav tööpäev
Sattusime Saigonis ühele nn toidumessile. Kõik kohalikud ja riiklikud restoranid olid oma köökidega suurde parki välja tulnud. Toimusid demonstratiivesinemised ja söömine.
Kõik mis jääb laualt üle, visatakse maha. Ei mingit au- ega häbitunnet.
Kõik mis jääb laualt üle, visatakse maha. Ei mingit au- ega häbitunnet.
Kõike mida on vaja vedada, saab teha ka väikse ratas-käruga.
Tahan sõidutan turiste, tahan vean diivanit!
Tahan sõidutan turiste, tahan vean diivanit!
vetsupaberi vedaja Hanois
Vietnam oli tore. Aga Laosesse läheksin uuesti parema meelega- väheseks jäi.
Lõpuks õppisin ka videode laadimise ära.
Vietnami tikkijad tööhoos
(Hoi An,is ehk we-can-copy-everything pealinnas)
(Hoi An,is ehk we-can-copy-everything pealinnas)


