Huay Xaist s6itsime v:alja kell 8. Startisime matkarajale kella 10 paiku. Meie tagasihoidlik 13- liikmeline seltskond jagunes rahvuseti nii: 3 austraallast, 1 newyorklane, 1 londoni tyyp, 3 sakslast, 2 hollandlast ja 3 eestlast. Koige lahedam grupp- 3 sakslast, kellest noorem proua oli 60 aastane (osaliselt invaliid) ja vanim 68, saksa vanah:arra vois olla nii umbes 65-70 vahel. Vot sellised julged tyybid! Siinkohal tervitused emale-isale: kui 65 synnip:aeva t:ahistamine toimus Valgeranna seikluspargis, siis 70 juubelipidu v6ib vabalt tulla siin k:oisraudteel. Pange vaim valmis!
Yks l6busamaid hommikusi tegevusi oli :araarvamisem:ang- millises riietuses rahvas saabub. Meie eelmisest P6hja - Tai m:agedetripist oskasime oodata Eurooplasi kalliste matkasaabaste ja suurte seljakottidega, mille k6rval meie oma ecco-pl:atude, valgete linaste pykste ja viljandi folgi valge "sussikotiga" (mina, sest K ja T otsustasid ikka stiiligurudena käituda) n:agime kindlasti ysna lollikestena v:alja. Ja paljajalu, samal ajal kui k6ikidel kaanihirmus jalad sokkides ja sokid pykste peale t6mmatud. Aga alati tuleb :ara oodata giid ja vaadata tema riideid. Ja oh imet, giidid tulid l6hikiste teksade v shortside, m:a:ardunud t-s:arkide ja varbavahe pl:atudega. Olime j:alle teinud maailma parima otsuse! Vaid jalan6ude osas l6i yks austraallane meid yle- sellised m6nusad kummipl:atud olid tal....
Esimene instruktsioon toimus juba Xuay Xai kontoris. N:aidati arvutis videot stiilis- tee nii ja :ara nii mingil juhul tee. Ytleme nii- v:aga julgustav ei tundunud. Suurimad ohud v6oivad olla peamiselt j:argmised- v6id hakata liiga vara pidurdama, mist6ttu tuleb enda hakata k:oiel edasi tirima, tuules lehvivad juuksed v6ivad trossi vahele j:a:ada kui ei ole neid kinni pannud, voi ei ole rullik korralikult kinnitatud....
Kui j:atad pidurdamata v6id end lihtsalt vastu puud v6i maja (kus parajasti maandumisplats) :ara lyya. J:argmine instruktaazh, kuidas ta:pselt kinnitada end ja trossil libistada, toimus peale 30 minutilist matka algpunktis asuvast kylakesest. Sealt saime ka traksid.
No esimene trossis6it oli ikka ysna hirmutav. Pyydsime k6ik vaprat n:agu teha, nagu oleks see k6ige loomulikum tunne, end 150m k6rgusele dzungli kohale k:oie otsa usaldada, aga no p6lv ikka v6dises... ei hakka salgama.
Tiiu esimene liug
Teisel, umbes 350 meetrisel tabasin end m6ttelt - kuidas nad siin kyll veel filmida saavad, j6uavad, julgevad- niigi on niipalju tegemist(?), et end kuidagi trossil hoida. Isegi ymberringi vaatamine tundus kummaline julgustykk.
Aga tegelikult ei ole eriti hoida midagi, oled ju traksidega trossi kyljes kinni ja kehaga tegelema ei pea. On vaid vaja enne maandumist natuke pidurit kontorollida- m6nes kohas oli vaja k6vasti pidurdada, et end maandumispaika :ara ei l:o:oks, teises kohas t:ahendas liiga hoogne pidurdamine j:allegi seda, et tuli end 10- 20 meetrit m:ooda trossi k:atega maandumispaika sikutada.
:O:obima jaotati meid 3 puumajja. Meie oma oli Treehouse 3 (Kisi kohalikus keeles). Oma "koju" j6udisime esimesel ohtul juba kell 14.30 ja see natuke ehmatas- et nyyd siis ohtuni puu otsas, viiekesi yhes toas.
Aga kell 6 saabus trossi m:ooda 6htus:o:ok ja oh imet, kell 7 olime juba voodis ja vist ka magasime. Siit ka soovitus j:argmistele minejatele- v6imalik, et on m6istlik raamat, iPod, m:angukaardid vmt taolist kaasa v6tta. Kuluks marjaks :ara, kui pole harjunud v66raste inimestega 9 h ühist tuba jagama või lõputult pl:akutada ei jaksa.
:aratus pidi olema j:argmisel hommikul kell 5.30, et minna gibonite laulu (v6i oleks eestip:arasem :oelda huikamist?) kuulama. V:aidetavalt laulavad nad ainult hommikul kella 5.00-7 vahel. Vahest hiljem ka.
Aga kell 6 saabus trossi m:ooda 6htus:o:ok ja oh imet, kell 7 olime juba voodis ja vist ka magasime. Siit ka soovitus j:argmistele minejatele- v6imalik, et on m6istlik raamat, iPod, m:angukaardid vmt taolist kaasa v6tta. Kuluks marjaks :ara, kui pole harjunud v66raste inimestega 9 h ühist tuba jagama või lõputult pl:akutada ei jaksa.
:aratus pidi olema j:argmisel hommikul kell 5.30, et minna gibonite laulu (v6i oleks eestip:arasem :oelda huikamist?) kuulama. V:aidetavalt laulavad nad ainult hommikul kella 5.00-7 vahel. Vahest hiljem ka.
Esimene õhtu puu otsas
Hommikul :arkasime iseenesest valguse peale, kuigi magasime tumedate moskiitovorkude all (kahjuks paksust riidest, vaateta taevasse ja 6huakudeta)- kell oli juba 6 ja meie poisse- giide ei kuskil.
Liikusime ylimalt vaikselt ja peatusime iga natukese aja tagant, et metsah:a:ali kuulata. Peale 30 minutist matka sai selgeks, ega neid giboneid v:aga ei paista, aga ausalt :oelda olin rahul ka muude dzungli h:a:ltega. Ikkagi ebatavaline kogemus hommikul 6 paiku dzunglis myterdada.
Giidi ytlesid, et ka eile ei 6nnestunud neil giboneid n:aha, kuid yleeilne grupp oli n:ainud. Tekkis siiski korraks eestlaslik kahtlus, kas ei ole mitte tegu siiski h:asti etendatud n:aitem:anguga-hiilime, kuulame, ootame, kuulame, k6nnime. Kaua need ahvid ikka taluvad seda inimeste traavimist nende territooriumil. V6i on tegemist hoopis teistlaadse experiencega, ehk oleme hoopis meie need tolad keda kalli raha eest metsa veetakse, ahvide r66muks, liugleme seal trossidel ja teeme neile k6vasti nalja.... Kindla peale.
Vahepael liuglesime Treehouse nr 5, kus toimus kohvipaus ja p:arast m6nda aega kestvat metsavaatlust (ikka lootuses giboneid n:aha) ka hommikus:o:ok. K6ik mida seal l6puks n:agin -oli yks hoogsalt liikuv puu, mille otsas t6en:aoliselt kiikus gibon. V6tsin teadmiseks, et olen peaaegu gibonit n:a´inud. Puu taga peidus.
Etteruttavalt v6in :oelda, et see oli ka best shot.
Tagasiteel tegime k6vasti k:oitel laskumisi ja ka ysna v:asitavat yles-alla matkamist ja l6unatamiseks j6udsime esimesse puumajja, et kogu grupiga koos l6unat syya.
Saabub meie armas giid Max ehk kohtumine teiste puumajade elanikega.
Peale l6unat v6tsime kolmekesi ette kodutee, seekord ilma giidideta. Uljalt dzhunglis (metsarahva v:ark) aimasime, et ju me ikka kodutee leiame. Teadsime umbes, et kodu on kolme trossi ja tunnise m:aest yles, m:aest alla matka kaugusel ja j6udsime omap:ai st kolmekesi koju kella 4 paiku. Oligi tore prouadel omaette kodus olla, puu otsas dushi all k:aia ja paljalt ringi jalutada. Meie maja poisid ja giid Tune koos 6htus:o:ogiga saabusid napilt enne pimedaks minekut. Videvikus ilmuvad ka moskiitos:a:ased kes hammustavad m6nuga. Kuidagi meelest l:aheb selle t6rje pritsimine- meenub ikka siis kui kuskilt sygeleb. Nagu selgus oleme ka ainukesed julged, kes ilma malaariatablette kr6bistamata dzhunglisse on julgenud tulla. Good for us. Aga :o:oseks j:a:ab s:a:aski v:ahemaks ja peale 9-t erilist t6rjumist pole vaja teha. Peab seda rohkem meeles pidama hakkama, sest umbes videviku saabudes l:heme tavaliselt v:alja s:o:oma ja siis s:a:aset6rje peale enam ei m6tle. Lisatud kodus: hiljem kohtasime mitmeid rändureid, kes malaaria tablette ei võtnud. Hakkab tunduma, et eks see olegi rohkem algajate asi- mitmendat korda aasiasse saabunud rändurid malaariatablettidega oma organismi ei koorma. Kui oled ikka 2 kuusel kuni 2 aastasel rännakul, siis on ilmselge, et malaariast saadud kahjustused on tuhat korda väiksemad sellest mis organismile teeb mõnenädalane malaariakuur. Samas ei soovita ma kellelgi tablette võtmata jätta- haigus võib rikkuda terve reisi või palju pikema osa aastast. Igaüks otsustagu ise, internetis on infot piisavalt.
Viimase ehk kolmanda p:aeva hommik algas samuti kell 6. Giid oli 6igel ajal platsis ka. Pakkisime kogu oma varustuse ja lahkusime oma armsast "kodust". Hommikus:o:ogipaigani 1. puumajas viis 6ige mitu m6nusat laskumist ehk k:oies6itu ja peale hommikus:ooki tegime veel ajaviiteks Sara ja Katriniga paar m6nusat tiiru. Et mina ikka oma videosid ja pilte fotokast k:atte ei saa, siis siikohal Katrini videol6ik. Ennel6unal lahkusime puumajast ,et asuda l6plikult koduteele. Tunnikese p:arast j6dsime vahepeatusesse, et anda yle oma rakmed.
(Hiljem lisatud: tagasiteel külast, veoautos Huay Xai poole peatusime veel korra ühe suure maantee ääres asuvas pood-restoranis. Siin lahkusid meist paar matkakaaslast.
Kellel peaks olema huvi matka Põhja-Laosesse jätkata ja mitte otse paadiga Luang Prabangi sõita, siis nemad viidi sellest punktist järgmisse külakesse, kust suundusid Põhja poole minevale bussile. GE korraldustiim orgunnib su reisiseljakotti 3 päevaks sinna poekesse hoiule, et pärast poleks vaja 50km(?) taas Huay Xai poole loksuda, vaid saaks reisi kohe Luang Namtha poole jätkata.
Sõime veel koos lõunat (ikka hinnas) ja täitsime tagasiside teste! Jah, tõesti. Testides tuli vastata küsimustele - kas jäid matkaga, toiduga ja muu korraldusega rahule, kuidas olid su giidide nimed, kas nad oskasid piisavalt inglise keelt, kas nad tutvustasid piisavalt loodust ja olid piisavalt abivalmid ja muud taolist. Vot selline läänelik teenindus.
Nyyd siis jauramine selle internetiga ja fotodega.
Homme hommikul stardime 2 p:aevase paadimatkaga Luang Prabangi. M6tlesime kaua kas valida see teekond v6i mitte, ehk liiga turistitee ja peaks ikka p6hjast busside ja v:aiksemate j6gede kaudu liikuma, aga praegu sai v6itu ikka v:asimus ja see, et tahaks ometi saada 3-4 p:aevaks mingisse sadamasse. Travel hard, rest easy!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar