Luang Prabang

P:arast kahep:aevast paadis6itu j6udsime reede 6htuks Luang Prabangi.

hetk laevasõidust

Ysna ekstreemseks kujunes vahe:o:obimine Pak Bengi v:aikelinnas, kuna ootamatult oli saabunud 150 turisti Taist (huvitav, et nad ei ytle nende kohta turistid, vaid et saabus 150 tailast, kas see ehk v6rreldav sellega, kui meie ytleme, et just saabus linna 1000 soomlast...?) Uhkete eestlastena marssisime j:alle k6ikidest :o:omajapakkujatest m:o:oda, et ISE endale questhouse leida. Selleks ajaks kui m:akke (loe: linnakesse) j6udsime hakati juba iga kylalistemaja ukselt hyydma: t:aismaja, t:aismaja. No natuke veel n:arvilist jalutamist ja m:ooda linna edasi-tagasi, kus vastu tuli juba murelike n:agudega paadikaaslasi- ei ole enam midagi leida. No paadis ju saaks ja magamiskottidega (mul pole) ka j6ekaldal moskiitode seltsis.

L6puks leidsime t6en:aoliselt viimase toa. Ja meiega liitunud hollandi keigar Kert (u 60-70a) pidi :o:obima meie kylalistemaja avalikul verandal ehk r6dul. Moskiitov6rgu all.

Tal l:aks veel h:asti, sest hommikul kuulsime lugusid kus turistid ja m6ned neist korralikud paarikesed olid :o:obinud kuskil dushiruumi p6randal madratsil, kes paadis, kes sellises kohas, millest ta hommikul r:a:akidagi ei tahtnud. L:aksime kohe 6htus:oogile, algul liitus meiega hollandi Kert ja hiljem meie puumajade "perekond". L6petasime kohaliku valge mee-sidruni viski saatel 6htu kyllaltki uljalt. Kell 11 lylitati kogu linnas elektrigeneraatorid kinni ja saabus t:aielik vaikus...Koju.

Hommikul plaanisime varakult paati minna, et saada paremaid (loe pehmemaid) kohti. Need m6nusamad toolid on sellised nagu meil linnadevahelistel bussi/rongi liinidel. Aga paadis on neid kokku umb 20, ylej:a:anud 80 inimest peavad istuma puupinkidel v6i plastmasstoolidel. Huay Xais myyakse selle tarvis koguni patju (10000kipi). Aga l:aks nagu alati, paat rahvast t:ais, k6ik eilsed puupinkidel istujad 6nnelike n:agudega pehmetes toolides. Kert hoidis meile kohti.

Paadis on normaalne WC, mis muidugi p:aeva l6puks muutub r:apaseks, sest paadis myyakse ka 6lut, vett, syya jm h:adavajalikku. Aga ajab igati asja :ra. Ja jutt k:aib ikka tavaliselt tualetipotist, mitte august p6randal. Paadi sabaosast sai sujuvalt yhiskondlik suitsuruum- m6ned ei lahkunud sealt kogu kahep:aevase reisi ajal va vaid :o:oseks.

Paadis tutvusime huvitavate tyypidega, kellest nyydseks on lisaks matkaseltskonnale saanud nyyd meie yhised s6brad Luang Prabangis.

Luang Prabang, v:aidetavalt Kagu-Aasia kauneim väikelinn.

Luang Prabang on iidse Lang Xang kuningriigi pealinn. Tuntud ka ajalooliste templite, kauni vanalinna ja ilusa looduse poolest. Alates 95.aastast kantud ka UNESCO maailmap:arandite nimekirja. Maailmaime siis järelikult.

Kitsad Luang Prabangi tänavad. Hommikul kell 9:00

Kohalik turg

Hommikuti, kui p:aev jahedam, olen linna peal uitamas käinud. Ylemisel videol kohalike turg. M6eldud valdavalt kohalikele toiduostmiseks, kuid n:agin seal ka ringi uitavaid turiste.

Mõnus väike 2-3 kordsete majakestega linnake ümber väikese mäe. Vietiannest, Bangkokist või mujalt Aasia suurlinnadest tulnuile võib siin t6eliselt paradiislik tunduda.

Linna ümbruses (15-30 km) hulk kuulsamaid ja vähemkuulsamaid koski.

Koos paadiseltskonnaga oleme nyyd siin 6htuti v:aljas k:ainud ja eile t:anu yhele toredale prantsuse poisile, kes on umbes 4 kuud siin elanud ja r:a:agib tai keelt (set6ttu saab ka lao keeles asjaajamisega hakkama) k:aisime p:aris laheda kose juures. See oli selline rohkem kohalike koht, kuid looduslikes kose-basseinides suplesid ujumisriietes ikkagi turistid. Kuid nn klassikalisi yhe p:aeva tuure sinna siiski ei korraldata ja seep:arast oli seal ysna m6nus. 6htuks tulime sealt :ara ja taas traditsiooniks saanud 6htuk6rtsi nimega Hive s6pru kohtama. Pyhap:aeval ehk t:ana tegime pikema jalgratta tuuri linnas. Kuna alustasime k6ige kuumemal ajal, kella 13 paiku, siis lausa kuulsin kuidas palavus m:o:oda mind alla nirises. Kuumus v6ib p:aeval ikka olla 35 kraadi ligi ja vabatahtlikult p:aikese k:aes kyll ei seisa. Aga p:aikeseloojangul, kella 17.30 paiku l:aheb m6nusaks, saab ikka kleidikesega ringi k:aia. Kui vaid vastu hommikut kuskilt koju kablutad, siis v6iks mingi r:atik voi kamps peal olla.

Pilte elust-olust:

Tad Sae kose juures

Pärast ujumist jalutasime kose ülemjooksule ja lesisime paaris basseins.
Meiega koos ameeriklane Derek .

Paadisõit kose juurde.

Kuidas sinna saab? Kõigepealt leida tuk-tuk, millega kokku leppida hind edasi-tagasi sõiduks, kohapealt leidad juba ootavad "Viljandi paadimehelt" kes pakuvad ülesõitu (10 ühikut) hind, siis astuda nn kose-alale, kus piiriputkast osta taas 10 või 15 ühikune päevapilet. Nii lihtne ongi. Kohapeal resto, riidetvahetamiskohad jmt. Mõnusaim koht päeva veetmiseks ja pinkiku pidamiseks. Seni veel ülekaalus kohalikud, vähemuses turistid.

Meie seltskond: Isabel, Yuan, mina, Derek, Tiiu. Katrin kaamera taga

Uskumatu, et umbes 55m kõrguse kose otsas võid jalutada paljajalu ja ei mingit hirmu, et vesi sind alla paiskaks või muud pöörast juhtuks. Isiklik elamus ongi pärit just kose otsas turnimisest (ega seal midagi rabavat vaadata tegelikult pole) kuna neid 3-4 meetriseid kaskaade olime näinud juba eelmisel päeval Tad Sae kose juures. Kuid suplust ühes basseinikeses siiski kordasime. Vesi oli tegelikult jahe, mõnele rannaaladelt laekunud turistile ehk külmgi. Kuid eestlastele, kes 20 kraadise suvises merevees on juba päris õnnelikud, oli see jahe ja karastav suplus ülimalt mõnus. Jälle üks kordaläinud päev.